Argipäevahommikune jutlus

Suur kuntsnik

Tegin korraks silmad lahti, kell näitas 09.01 Hea uni oli, et tahaks edasi magada, kuna olin töö juures mitu ülevahetust teinud. Kuid järsku hakkasid huvitavad mõtted tulema. Tähelepanuväärne oli see, et üleväsinud ja unise inimese kohta olid need ülimalt proosalised kuid samas väga sügavamõttelised pildid, mis hakkasid kombineeruma. Seepärast otsustasin need kohe kirja panna:

Me oleme Looja lapsed! Tema, Suur Kuntsnik, on avanud mõõtmatutes universumi koridorides oma galerii. Milline kunstikriitik suudaks arvustada seda supernoovade ja komeetidena üles paisatud värvide kokteili, mis lõpptulemina moodustavad valgusaastates mõõdetavaid kaootiliselt voolavaid ja vormituid galaktikaid... Need aga omakorda sisaldavad selgevormiliste planeetide korrapäraseid tähesüsteeme. Selle taiese nimi on „KOSMOS“, millelt vaatab vastu täiuslik harmoonia.

Ja siin, kus oled hetkel sina, selle päeval helesinise ja öösel kuldniidist tikanditega, sametmusta tähistaeva võlvide all, mille vestibüüli kaunistab vikerkaar - siin, suurtest kanjonitest, fjordidest ja hiidsekvoiadest moodustuvates sammassaalides, kus võime imetleda öist värvimuusikat, mis saab alguse väikestest jaanimardikatest ja kulmineerub virmaliste vaatemänguga lõputus taevalaotuses - siin asub Tema kunstiakadeemia.

Meie oleme selle Suure Meistri õpilased. Aeg ja ruum, milles elame, moodustavad lõuendi. Värvide valik on iga päev meie ümber. Iga sinu mõte, sõna ja tegu annab oma varjundi. Kõik need asjad, mida sa oma ellu tood, lisavad sinna värvi.

Sa ütled võibolla: „Oh, minu elus on ainult üks värv ja see on must...“
Väga hea, läheme tagasi selle kuulsa taiese juurde, mille nimi on „kosmos“ ja vaata, millist baasvärvi kasutas Jumal siin... Ka kõige kirkamad taevatähed jäävad märkamatuks päikeseliste eredate päevade valgel. Et neid imekauneid tähti näha, peab valgus mõneks ajaks taanduma. Selleks lõi Jumal päeva ja öö.

Ära unusta, et aeg ja ruum on meile lõuendiks. Iga päev ja öö loovad meile võimalusi...
Ps 19:3 „Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.“

Lõpetuseks küsisin Meistrilt: „Aga millist rolli edendad Sina minu loomingus?“
Sain sellele üllatava vastuse: „Oleksin meelsasti sulle kolme jalaga molbertiks, mis toetab sinu elupildi valmimist. Siis sa tead, et mina olen kogu aeg selle pildi taga... Võid julgelt asetada oma elu minu peale, kartmata et see ümber kukuks, või viltu vajuks.
On hea õppida Suure Meistri käe all.

Ps 8:4-7 „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud,
siis mis on inimene,et sa temale mõtled,
ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed?
Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega.
Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd;
kõik sa panid tema jalge alla...“

Rando 30. juuni 2011
(kogudusega jagatud pühapäeval 10. juulil 2011)