1920-ndatel aastatel hakkasid Rakkes käima Tallinnast Sinise Risti jutlustajad-evangelistid. Kokku saadi eramajas, mida kasutas oma pidude pidamiseks ka Rakke Hariduse Selts.
Pühapäevastel vaimulikel koosolekutel käis koos palju rahvast nii Rakkest kui ka ümberkaudsetest küladest. Ruum oli alati rahvast täis. Tegutses ka laste pühapäevakool.
Hiljem, kahekümnendate aastate lõpul, läks töö üle Tartu Immaanueli Baptisti Usuühingu kätte ja
Rakkesse moodustati Tartu Immaanueli Baptisti Usuühingu Rakke osakond. Jutlusi käisid pidamas vennad Tartust. Esialgu omal Rakkes juhti ei olnud.
Esimesed usklikud olid Johannes ja Kristiine Šube, Eduard ja Hilda Merisalu, Johannes ja Anna Bäärt, Anna Jürgens, Helene Eensild jt.
Suurem ristimine toimus 1932.a Oljul Eduard Merisalu talu maadel jões. Ristiti 16 inimest. Ristimist viisid läbi Tartu Immaanueli vanem
Karl Kaups ja Jaan Sõrra.
Koguduse kasvades tekkis vajadus oma palvela järele, kuna eramajas jäi ruum kitsaks. Kaks aastat pingsat tööd, palveid ja ohverdamisi ning kogudusel oli valmis oma maja, kuhu koguneda. Rakke palvela avamine toimus juulikuul 1934. Kõrvalruumide ja ülakorruse väljaehitamisega jätkati veel aastaid. ...
Kirik hävis tulekahjus 09.03.2003.
Rakke osakond sai iseseisvaks koguduseks 25. oktoobril 1936. aastal. Liikmete arv oli 44. Esimeseks kogudusevanemaks valiti
Alfred Nabi (hilisema nimega
Alfred Randmaa), kes töötas Rakkes kogudusevanemana
1936. aastast kuni
1941. aastani. 1937. aastal asus ta õppima Eesti Baptistide Usuühingu seminaris Tallinnas. Kogudusevanema siirdumisel Tallinnasse õppima jäi ka pühapäevakooli töö ära. Noortetööd ei tehtud. Laulu- ja mängukoor lagunes.
1939 – 1945 teenis kogudust vend
Karl Tootsi
1956 – 1978
Evald Aer
1975 sügisel tegi Rakke kogudus
Robert Võsu soovitusel ettepaneku
Peeter Roosimaale tulla Rakkesse koguduse vanemaks. Samal ajal esitas Peetrile kutse ka
Rakvere kogudus ja Peeter suundus Rakverre, kuid külastas Rakket üsna sageli kuni
Meelis Etti 1985 määrati Rakke kogudusevanema kohusetäitjaks. Täna võime rõõmu ja tänuga öelda, et sidemed Peeter Roosimaaga on jätkuvalt tihedad.
1976 kutsus vanempresbüter Robert Võsu endaga Rakkesse kaasa tunnistust andma noore venna
Ermo Jürma, kes koguduse kutsel 1977 tuli taas Rakkesse, kuni ta 1983 suundus
Viljandi koguduse vanemaks. Ermo on kirjutanud oma mälestustes: Rakke teisel sügisel suunati mind Moskva Piibli Kaugõppekursustele. Seal käisime koos
Jüri Puusaagiga vaid kahel sessioonil, sest teda kutsus Toronto kogudus Kanadasse ja mina siirdusin Saksamaale
Buckowi Teoloogilisse Seminari. Minu Buckowi õpingute aastatel viisid jumalateenistusi läbi eelkõige Rakvere ja Tartu vennad. Koolivaheaegadel ja suvel olin jälle Rakkes oma koguduse keskel. Viimasel Saksamaa aastal kandis töö raskuskeset
Illimar Ridaliste, kes tuli Rakkesse elama ja oli koguduse eesotsas aastatel 1983 – 1985.
1985.a. määrati koguduse vanema kohusetäitjaks Rakvere Karmeli koguduse pastor
Meelis Etti, kes teenis koguduses 1987 aastani.
Seejärel oli koguduse ülevaatajaks
Avispea pastor
Enn Palmik 1987 - vaheaegadega 1998. aastani.
1992. aastal kinnitati
Alland Parman, kes sel ajal õppis
Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris, Rakke Koguduse pastori kohusetäitjaks. Kõrgema Usuteadusliku Seminari juures õppisid lastetööd pühapäevakooli õpetajad Tiina Teppo ja Marika Harend.
1994. aasta septembris lahkus Alland Parman
Kehra koguduse vanemaks ja koguduse tööd juhtis jälle
Enn Palmik Avispealt. Kohapeal koordineeris koguduse tegevust Tiina Teppo.
1995.a. tuli koguduse tööd juhtima
Kenno Leier ja noortejuhiks
Aivi Rebase, kes õppisid Tartus Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris. 1996 nende lahkumise järel Kehrasse tegid tööd oma koguduse liikmed
Helja-Reet Traksi eestvedamisel, ülevaatajaks oli
Enn Palmik Avispealt.
1998. aasta lõpul tuli kogudusse
Rando Selbak. Aasta hiljem valiti ta kogudusevanema kohusetäitjaks. 1999.a detsembris ordineeriti
Kehra Misjonikooli lõpetanud Rando Selbak ja
Helja-Reet Traks diakoniks ja diakonissiks.
Järgnevatel aastatel kuni tänaseni on koguduse tegemisi kohapeal koordineerinud juhatuse liikmed diakonid–diakonissid, kelleks on Helja, Rando, Tarmo, Tiina, ning koguduse elul on valvsat silma peal hoidnud praegune
piirkonna vanem
Eerek Preisfreund.
Oleme tänulikud nendele inimestele. Eriti tänulikud oleme Jumalale.
Jumal on ustav! Kui inimlikult on olnud väga raskeid ja lootusetuid aegu, siis Jumal on olnud meiega raskustes ja on läbi kandnud. See annab jõudu ja kinnitab usku!
Täna on koguduses 16 liiget:
Tiina Teppo, Piret Tokman,
Marika Morgenson, Christi Lõhmus Erg,
Helja-Reet Traks,
Eevi Niinemets, Sirle Ausmees,
Rando Selbak,
Silvi Viikmaa,
Martin Lillemets,
Rein Vöörmann,
Merike Õun,
Tarmo Õun,
Katrin Selbak,
Anette Ausmees,
Koit Kopp,
Niina Raamat (nendest kaks liitusid 2018. aasta augustis ja üks täna).
Ülaloleva ülevaate koguduse sünnist ja juhtidest esitas diakoniss Tiina Teppo koguduse 82. sünnipäeval 28. oktoobril 2018. Aitäh!
Ülevaate koostamisel on kasutatud 2011. aastal koostatud koguduse ajalugu.