Monday, November 21, 2011

Toiduabi jagamise kokkuvõte

Pühapäeval 20. novembril 2011 Soome külaliste poolt Rakke Kogudusse toodud toiduabi sorteerimisel aitasid kõik kohalolnud koguduse liikmed. Rakke kogukonna teavitamise ja toiduabi vajajatele jagamisega tegelesid esmaspäeval 21. novembril 2011 põhiliselt Merike ja Katrin. Saajaid ja saadut üles märkis ning märkmete põhjal kokkuvõtte tegi Katrin.

Kahe päevaga jõudis toiduabi umbes 40 pereni, millest 10 olid koguduse liikmetega seotud pered ning ca 30 muud pered Rakkest ja ümbruskonnast. Osa kuivaineid sai valla sotsiaaltöötajale, kelle kaudu jõuavad need veel mingi hulga abivajavate peredeni.

Ca 40 abisaanust ca 10 olid pensionärid (sh 3 töövõimetuspensionäri), ca 5 töötud ning ca 25 lastega pered.

Arvestades abisaajate perede suurust ja laste arvu, jõudis toiduabi perede kaudu rohkem kui 60 lapseni (viis kahelapselist pluss kaks kolmelapselist pluss kaks neljalapselist pluss neli viielapselist pluss seitse paljulapselist või suurt peret pluss kolm üksikvanemat, kelle laste arv jäi täpsustamata).

Abisaajate hulgas oli vähemalt 15 suurt peret (mitme pere suurus jäi täpsustamata). Suurte perede hulka on arvestatud abisaajad, kes ütlesid peres olevat 3-5 last või 5-6 pereliiget või määratlesid end kui “suur pere” või “paljulapseline pere”.

Abisaajate hulgas oli vähemalt 7 üksikvanemaga peret ja vähemalt 4 koduse emaga peret (tõenäoliselt tegelikult rohkem, paljudel jäi täpsustamata).

Jõudumööda kirjutasime üles, milliseid toidugruppe keegi sai. Siin statistikas on arvestamata esimesel õhtul koguduse liikmetele jagatud riknemisohus viljad ja külmtooted, mida eraldi gruppidena üles ei märkinud. Tegelikke saajaid võis ka teisel päeval eriti viimaste toidugruppide osas olla üleskirjutatutest ka rohkem, kuna kotitäie jahu või leibade kõrval võis mõni kurk või piparkoogikott ka üleskirjutajale mainimata jääda.

Enamus peresid (vähemalt 25 ca 40-st) said muuhulgas leiba-saia ja/või erinevaid jahusid. Neid oli saabunud toiduabi hulgas ka teistest kaubagruppidest rohkem ja üks suuremaid muresid oligi leivad-saiad laiali jagada enne kui käest ära lähevad. Kõik leivad-saiad said jagatud ja käest ära minema ei jäänud midagi. Jagatud sai ka valdav osa saabunud jahudest, mis osutusid helvestest-tangudest populaarsemaks.

Erinevaid helbeid (kaerahelbed, odrahelbed) ja tange jõudis üleskirjutuste järgi vähemalt 20 pereni. See oli samuti üks suuremaid saabunud kaubagruppe ning neid jäi teistest kaubagruppidest rohkem ka pärast kahepäevast jagamist veel järele.

Puuvilju (õunad, mandariinid) jõudis üleskirjutuste järgi vähemalt 15 pereni, peeti vähemalt 10 pereni. Puuvilju ja peeti oli saabunud toiduabi hulgas teraviljatoodetega võrreldes vähem ning nende enne käest ära minemist laiali jagamine oli ka üks suuremaid muresid. Kõik sai jagatud, käest ära minema ei jäänud midagi.

Teisi kaubagruppe (sh kurgid-tomatid, jogurt-munad-margariin, külmtooted, piparkoogid) oli saabunud toiduabi hulgas vähem ning teise jagamispäeva üleskirjutuste järgi jõudis neid kaubagruppe igaüht alla 10 pereni. Taas sai kõik vajalik jagatud ja riknemisest tingitud kaod olid minimaalsed.

Tänud abi toojatele, sorteerijatele ja info levitajatele!

Tuesday, October 18, 2011

Artikkel lastetööst 2011

Rakke Kaja oktoober 2011
http://www.rakke.ee/index.php?id=766

Rakke lastekiriku tegemistest
Merike Õun
Rakke lastekirik

Rakke lastekiriku eelmist hooaega alustasime oktoobris 2010 koguduse korteris Oru 1-1. Kokku saime kaks korda kuus, töö toimus kahes grupis: kuni 8-aastased ning 9-aastased ja vanemad lapsed. Lapsi käis kokku 10-20. Väiksematel oli tore võimalus kuulata üks piiblilugu ja panna see pildina flanelltahvlile, suurema grupiga sai igal korral selgeks õpitud üks piiblisalm. Peale piibli tundmaõppimise saime iga kord ka mängida ja laulda. Üks kord kuus meisterdasime ning igal kuul ühe korra tegime koos ka süüa. Söögitegemine oli korraldatud nii, et üks osa lapsi tegid soolast toitu, teised magustoitu. Tehtud sai praade, suppe, küpsetisi. Pärast oli hea võimalus kõike tehtut ühiselt maitsta ja nautida.

Detsembris 2010 toimus Rakke Kultuurikeskuses heategevuslik perepäev, kuhu oli kutsutud ansambel "JUHHEI" Tallinnast. Perepäevale tuli lapsi koos täiskasvanutega kokku ligi 60. Koos külalistega saime laulda, mängida, kuulda piiblist ning glasuurida piparkooke. Fuajees sai osta omavalmistatud käsitöötooteid: kindaid, sokke, kaltsuvaipu, lapitekke, kuusekaunistusi jne. Need omavalmistatud tooted olid tehtud nii kohalike kui ka väljastpoolt Rakket inimeste poolt ja saadud tulu läks Rakke uue kiriku ehituse toetuseks. Detsembri viimases lastekirikus koguduse korteris käis meil külas jõuluvana, kellega saime koos laulda ja süüa ning kes tõi lastele jõulukingid. Vastlapäeval saime ühiselt hobusega sõita, mängida erinevaid mänge, süüa vastlakuklit ja rüübata teed. Iga võistluse kolm parimat said medalid ja teised osavõtjad lohutusauhinnad.

Veebruaris 2011 toimus sõbrapäeva luulekonkurss, kuhu lapsed kirjutasid väga lahedad luuletused. Žüriil oli väga raske valida erinevate luuletuste vahel, kuid lõpuks see õnnestus. Emadepäeval korraldasime taas luulevõistluse, kus võis nautida laste luuleandi. Autasustasime kolme esimest luuletust, teisi osalejaid premeerisime lohutusauhindadega. Mais toimus kultuurikeskuses šokolaaditeemaline perepäev, kuhu tuli osalejaid 30 ringis. Kõiki osalejaid rõõmustas ja tervitas kostümeeritud lõvi. Sellesse päeva mahtusid erinevad šokolaaditeemalised mängud ja piiblilugu, saime ka meisterdada, laulda ja näksida. Fuajees oli taas võimalus osta erinevaid omavalmistud käsitöötooteid, saadud tulu läks Rakke kiriku ehituseks.

Lastekiriku 2010/2011 hooaja lõpetasime lõpusõiduga. Sõitsime ühiselt rongiga Tamsallu, nautisime kohalikku matkarada, kus vahepeatusena mängisime, otsisime maasikaid. Meie teekond suundus edasi liinibussiga Porkuni, kus saime ühiselt kõhtu kinnitada kaasavõetud sooja toiduga, kiikuda, paadi ja vesirattaga sõita. Käisime ka kohaliku kooli juures, kus õppisime selgeks ühe viipekeelse laulu. Tagasi Rakkesse jõudsime märgade, kuid õnnelikena, sest hoolimata meid tabanud vihmast oli päev tõeliselt lahe!

Tänan lastekiriku töö toetamise eest Rakke kogudust ja kõiki, kes mind sel hooajal lastekirikus aitasid! Suur aitäh kohalikule vallale, kes aitas paljunduse osas, ning Renele, kes võimaldas kultuurikeskuse ruume. Samuti märkimist väärivad järgmised tublid abilised: Helle, Maie, Esta, Katrin, Anzelika, Getlin, Rein, Martin, Teet, Tarmo, Areli ja Aksa.

Sel hooajal kohtume lastekirikuga esimest korda pühapäeval, 16. oktoobril kell 12.00 koguduse korteris Oru 1-1. Esimesel korral on oodatud igas vanuses lapsed ühel ajal, edaspidi plaanime tegutseda jälle väiksemate ja suuremate lastega eraldi rühmades. Plaanime jätkata söögitegemise traditsiooniga, kindlasti võtame aega mängimiseks, laulmiseks ning uurime piiblit. Uue väljakutsena hakkame vaatama erinevaid videofilme ja teeme nende põhjal viktoriine. Oodatud on kõik Rakke lapsed - nii vanad lastekirikus käijad kui uued huvilised!
___
loe ka oktoobris 2010 ilmunud artiklit eelmise hooaja lastetööst
http://rakkekogudus.blogspot.com/2010/12/rakke-koguduse-lastetoo-rakke-kaja.html
___
käesoleva postituse link on postitatud Rakke Koguduse Facebooki lehe seinale 18. novembri 2011

Sunday, October 16, 2011

Rakke mõttetalgud

Pühapäeval 16. oktoobril 2011.a. toimusid Rakke Gümnaasiumi õpilaskodu saalis mõttetalgud "Rakke valla Visioon ja Areng vol.2". Rakke Kogudust esindasid mõttetalgutel koguduse liikmed Ülo ja Katrin.

Kutsusime kõiki 20 mõttetalgutel osalejat ka 30. oktoobril kell 15 Kultuurikeskuses toimuvale Rakke Koguduse 75. aastapäeva jumalateenistusele. Pärast jumalateenistust saab kohvi ja võileiba ka ning meil on hea meel nii nende üle, kes tulevad Jumala pärast, kui nende üle, kes tulevad võileiva pärast. Meil on hea meel kõigi üle, kes tulevad.

Mõttetalgutel arutleti õnne võimalikkuse üle maal ja Rakkes ning arutelude käigus saadi paberitele hulk ideid, sealhulgas ka USUNDIÕPETUS KOOLI. Kogutud ideed said näidatud vallaametnikele esmaspäeval 17. oktoobril valla arengukava avalikul arutelul ning võibolla saavad need kunagi üheks aluseks ka valla uue arengukava väljatöötamisel.

Pärast mõttetalguid sai loodud Facebookis grupp Heas Rakkes suhtlemisvõimaluseks neile, kes osalesid "Rakke valla Visiooni ja Arengu" mõttetalgutel või siis plaanivad seda tulevikus teha või siis on igati nõus aktiivsed ja tegusad olema. Kui oled Facebooki kasutaja ning soovid grupiga liituda, siis anna Katrinile teada.
___
Pildistas ja pilte töödelda ning koguduse blogis avaldada lubas Sander, lõikas ja ümardas Katrin

Sunday, September 18, 2011

Teated oktoobris

___

Rakke Koguduse lastekirik alustab pühapäeval 16. oktoobril 2011.a. kell 12.00 koguduse korteris Oru 1-1. Oodatud on igas vanuses lapsed!
___

Rakke Koguduse 75. aastapäeva jumalateenistus toimub pühapäeval 30. oktoobril 2011.a. kell 15.00 Rakke Kultuurikeskuses. Sõna jagab Oleviste Koguduse pastor Ülo Niinemägi. Muusikaga teenivad Andrus Vaiklo Olevistest ning Rakke Koguduse ansambel. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud. Ootame kõiki koguduse vanu ja uusi sõpru meie rõõmu jagama! "... usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu." - Rm 10:17
___

teated on avaldatud oktoobri Rakke Kajas

Wednesday, August 31, 2011

Suvest

Rakke Koguduse 2011.a. suvi algas lastekiriku reisiga Porkunisse, mille korraldas Merike Tarmo abiga, ning koguduse jaaniõhtuga Tammikus Katrini maakodus. Sellele järgnes Avispea koguduse aastapäev, mis läks sujuvalt üle misjonilaagriks, kus osales 2 Rakke Koguduse liiget ja nende 3 last. Seejärel osalesime Mustvees Suvefestivalil, kus Eereku abiga ristiti Peipsi järves Katrin. Merike ja Urmas Lehiste laulu ja kandlemängu saatel korraldasime jumalateenistuse Tammiku Avahooldekeskuses. Külastasime Tõrva kogudust Enn Palmiku sünnipäeval ja suve lõpuks võib vast pidada Koeru Vabakoguduse aastapäeva, kus osales koguni 2 autotäit Rakkest. Tänud Randole, kes kogu suve on meid autoga teeninud!

Oktoobris algab Merike Õuna juhtimisel jälle lastekirik ja 30. oktoobril on koguduse 75. sünnipäev, kuhu on külaliseks lubanud tulla pastor Ülo Niinemägi ja loomulikult ootame teid kõiki sellel päeval kell 15 Rakke Kultuurikeskusesse. Oleme registreerinud 4 kohta GLS-ile kus plaanime osaleda. Uurime bussivõimalusi Tallinna Lastepäevale minekuks.

Vaata ka pilte http://rakkekogudus.blogspot.com  ja leia meie kogudus facebook´ist!

___
Suveülevaate koostas Tiina vastuseks piirkonnajuhile Gunnarile, kes küsis suve lõpus Liidu vanematekogu jaoks piirkonna kogudustelt, kuidas on läinud suveperiood, ning millised on ettepoole vaadates plaanid/soovid. Blogisse kohendas ja linke lisas Katrin.
___
Pildil Rando Koeru Vabakoguduse aastapäeval tervitusi edastamas. Pildistas ja blogis avaldada lubas Tiina.

Sunday, August 21, 2011

Koerus

Pühapäeval 21. augustil 2011 käisime tervelt kahe autotäiega külas naabritel - Koeru Vabakoguduse aastapäeval.

Pildil Koeru Vabakoguduse pastor Tõnu Vebel.

Rakke Koguduse muusikalised tervitused edastasid Rando, Evi ja Tiina.
___
pildistasid Tiina ja Katrin

Sunday, August 7, 2011

Tõrvas

7. augustil külastasid Helja, Rando ja Tiina Tõrva "Immaanueli" Kogudust pastor Enn Palmiku sünnipäeval.

Pildil Helja kantslis tervitusi edastamas.

Rohkem pilte Rakke Koguduse 2011. aasta albumis.
___
pildistas ja blogis avaldada lubas Tiina

Sunday, July 10, 2011

Argipäevahommikune jutlus

Suur kuntsnik

Tegin korraks silmad lahti, kell näitas 09.01 Hea uni oli, et tahaks edasi magada, kuna olin töö juures mitu ülevahetust teinud. Kuid järsku hakkasid huvitavad mõtted tulema. Tähelepanuväärne oli see, et üleväsinud ja unise inimese kohta olid need ülimalt proosalised kuid samas väga sügavamõttelised pildid, mis hakkasid kombineeruma. Seepärast otsustasin need kohe kirja panna:

Me oleme Looja lapsed! Tema, Suur Kuntsnik, on avanud mõõtmatutes universumi koridorides oma galerii. Milline kunstikriitik suudaks arvustada seda supernoovade ja komeetidena üles paisatud värvide kokteili, mis lõpptulemina moodustavad valgusaastates mõõdetavaid kaootiliselt voolavaid ja vormituid galaktikaid... Need aga omakorda sisaldavad selgevormiliste planeetide korrapäraseid tähesüsteeme. Selle taiese nimi on „KOSMOS“, millelt vaatab vastu täiuslik harmoonia.

Ja siin, kus oled hetkel sina, selle päeval helesinise ja öösel kuldniidist tikanditega, sametmusta tähistaeva võlvide all, mille vestibüüli kaunistab vikerkaar - siin, suurtest kanjonitest, fjordidest ja hiidsekvoiadest moodustuvates sammassaalides, kus võime imetleda öist värvimuusikat, mis saab alguse väikestest jaanimardikatest ja kulmineerub virmaliste vaatemänguga lõputus taevalaotuses - siin asub Tema kunstiakadeemia.

Meie oleme selle Suure Meistri õpilased. Aeg ja ruum, milles elame, moodustavad lõuendi. Värvide valik on iga päev meie ümber. Iga sinu mõte, sõna ja tegu annab oma varjundi. Kõik need asjad, mida sa oma ellu tood, lisavad sinna värvi.

Sa ütled võibolla: „Oh, minu elus on ainult üks värv ja see on must...“
Väga hea, läheme tagasi selle kuulsa taiese juurde, mille nimi on „kosmos“ ja vaata, millist baasvärvi kasutas Jumal siin... Ka kõige kirkamad taevatähed jäävad märkamatuks päikeseliste eredate päevade valgel. Et neid imekauneid tähti näha, peab valgus mõneks ajaks taanduma. Selleks lõi Jumal päeva ja öö.

Ära unusta, et aeg ja ruum on meile lõuendiks. Iga päev ja öö loovad meile võimalusi...
Ps 19:3 „Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.“

Lõpetuseks küsisin Meistrilt: „Aga millist rolli edendad Sina minu loomingus?“
Sain sellele üllatava vastuse: „Oleksin meelsasti sulle kolme jalaga molbertiks, mis toetab sinu elupildi valmimist. Siis sa tead, et mina olen kogu aeg selle pildi taga... Võid julgelt asetada oma elu minu peale, kartmata et see ümber kukuks, või viltu vajuks.
On hea õppida Suure Meistri käe all.

Ps 8:4-7 „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud,
siis mis on inimene,et sa temale mõtled,
ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed?
Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega.
Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd;
kõik sa panid tema jalge alla...“

Rando 30. juuni 2011
(kogudusega jagatud pühapäeval 10. juulil 2011)

Sunday, July 3, 2011

Avispea misjon

Tiina, Katrin ja kolm supertublit alaealist esindasid meie kogudust Avispea misjoninädala köögipoolel 26. juunist 3. juulini 2011.

Vaata nädala kokkuvõtet:



Loe asjakohaseid uudiseid Avispea koguduse ja Liidu kodulehelt.

Piilu pilte Avispea koguduse galeriist.

Ja vaata, kuidas see kõik algas...



mõte laagrist: Armastada tähendab vajadustest hoolida. Hoolida teiste vajadustest nagu enda vajadustest. Ja hoolida üksteise vajadustest nagu Jeesus hoolis meie vajadustest. Mitte rohkem. Sama palju. Ta ei nõua midagi enamat. Kuid ei lepi ka vähemaga. Inimesel on see võimatu, koos Jumalaga võimalik. Ja vastus on Jeesus :)

Saturday, June 25, 2011

Usk Lootus Armastus #5

Usk. Lootus. Armastus.
Tänu. Palve. Vabadus.
And. Tõde. Andestus.
Loodus. Looja. Halastus.

Usk Sul avab ukse, võtab võtmed käest.
Lootus näitab uusi uksi Vaimu väes.
Armastusest sünnib õigeid valikuid.
Tänu Jumalale saadab vastuseid.

Palvemeeles öeldu annab vabaduse
võtta vastu annid, kehastada Tõde.
Andestus on ülim kink Su kallitele.
Halastus end heidab alanduse üle.

Loodus kiidab Loojat üle ilmamaa.
Usus antud tänu palveid asendab.

Katrin, 17. juunil 2011
___
pilt kiriku krundilt aastast 2007

Saturday, June 18, 2011

Laululuuletus #4

Sinugi lood on Sinu sees ja piiluvad vahel välja.
Kuigi kannad neid eneses, saad nendega vahel nalja.

Sinu laulud on Sinu sees ja murravad vahel välja.
Räägivad Sinust enesest ja teevad Su kulul nalja.

Sinu elu on Sinu ees. Alati ei tule välja.
Hoolimata Su teenetest Sinustki teeb keegi nalja.

Sinu hetked on Sinu sees. Keegi ei võta neid välja.
Parimates Su hetkedes ikka on killuke nalja.

Sinu naljad on Sinu sees. Kuidas küll saada nad välja?
Sügavamalgi südames juurdunud kurbuse viljad...

Sinu kurbus on Sinu ees. Kes küll siit lasi ta välja?
Tühjusetunne südames igatseb killukest nalja.

Sinu viljad on Sinu sees. Lase nad ometi välja!
Oma laule Sa imetle kurbuses, tänus ja naljas!

Katrin, 17. juunil 2011

Sunday, June 12, 2011

Tervitused

Valdekult palju tervitusi, et kogudus kasvaks ja Püha Vaimu tuli põleks teis iga päev.

Saturday, May 7, 2011

Artikkel perepäevast 2011

artikkel ilmus juunikuu Rakke Kajas ja 8.6.11 Külauudistes.

Šokolaaditeemaline perepäev Kultuurikeskuses.

Detsembris toimunud jõulueelsel perepäeval nägime, et selliste ürituste järele on vajadus edaspidigi. Nüüd 7. mail oli väikestel ja suurematel rakkelastel taas hea võimalus kohtuda Rakke Kultuurikeskuses šokolaaditeemalisel perepäeval, kus saime üheskoos laulda, mängida, meisterdada, lugu kuulata ja loomulikult ka näksida. Kommipaberitest keede ning rohkete šokolaadikarpidega kaunistatud saali kogunes ligi 30 osalejat ja meie tegemistele elas kaasa vahva maskott Lõvi.

Iga kohaletulnud laps sai alusteks käe ümber värvilise käepaela ning otsis üles oma käepaela värvi meeskonna - lillad, pruunid, rohelised, punased või kollased. Koos oma käepaela värvi meeskonnaga otsiti oma käepaela värvi ringe, mida leiti kokku kaheksa ning neist moodustus sõna ŠOKOLAAD. Iga meeskond pani kokku puzzle, millest tuli välja šokolaaditahvel ning sõnapuzzlest tuli välja üks piiblisalm. Elevust valmistas šokolaadi söömise mäng - kellel tuli täringu veeretamisel number 6 läks ringi keskele, pani suured pajakindad kätte, võttis noa ja kahvli ning hakkas endale ühe ruudu haaval šokolaadi lõikama ja põske pistma. Mõni laps jõudis ainult ringi keskele ja juba oli järgmine kohal!

Lisaks lauludele ja mängudele saime kuulda šokolaaditeemalist tõestisündinud lugu, mis leidis aset Inglismaal. Lõpetuseks meisterdasime toreda karbi, kuhu mahtusid parasjagu väike piiblisalm ja šokolaadikomm. Et paljas šokolaad kõhtu ei täida, oli kaetud ka lastepärane toidulaud, kust igaüks leidis midagi suupärast - kes krõpsu, kes küpsist, kes moosisaia, kes kringlit. Aitäh Anzelikale, Getlynile, Sanderole, Tarmole, Arelile ja Aksale, kes aitasid kaasa perepäeva läbiviimisel!

Perepäeva ajal oli Kultuurikeskuse fuajees taas võimalik osta ka omatehtud käsitöötooteid, mida aitasid valmistada nii kohalikud kui ka kaugemal elavad inimesed. Müügilaual leidus pajakindaid, lapitekke, toolikatteid, lillevaase, käevõrusid, kaelaehteid, ümbrikke, kaarte. Müüdavad asjad olid vabatahlikult annetatud ja saadud tulu läheb Rakke Kiriku ehituseks! Lisaks müügist laekunud tulule tehti Rakke Kiriku ehituse toetuseks ka annetusi. Müügitulu ja annetusi laekus kokku 100 eurot. Aitäh kõigile ostjatele, annetajatele ja müügilaua täitjatele Taimile, Hellele, Maiele, Aitale, Maiale, Vallile ning Terezale Väike-Maarjast.

Tänan kohalikku valda, kes toetas meie üritust paljundamisega ning Renet, kes lubas meil ruume kasutada! Tänan kohalikku kogudust, kelle abil saime katta toidulaua, kaunistada ruumi ja osta erinevaid materjale mängude ja tegevuste läbiviimiseks. Tulevatest üritustest ja lastekiriku tegemistest püüame ikka teada anda nii teadetetahvlitel, Rakke Kajas kui ka Rakke Koguduse blogis rakkekogudus.blogspot.com.

Merike Õun, perepäeva korraldaja

Thursday, May 5, 2011

Lastekiriku teated

Shokolaaditeemaline perepäev laupäeval 7. mail 2011 kell 11 Rakke Kultuurikeskuses. Laulame, mängime, meisterdame, näksime. Tule ise ja võta kaasa õde, vend, ema, isa ... Kui kahtled, loe artiklit eelmisest perepäevast.

Lastekirik jälle 28. ja 29. mail 2011 kell 11 Oru 1-1 koguduse korteris. Hooaja viimane söögitegemine! Teretulnud ka uued huvilised. Nagu ikka, laupäeval kuni 8-aastased ja pühapäeval kõik vanemad lapsed. Loe ise või soovita kahtlevale sõbrale ka artiklit lastekiriku eelmisest hooajast.

Saturday, April 30, 2011

Tammiku Avahooldekeskuses

Tammiku Avahooldekeskuses on aastaid olnud Rakke Koguduse tööpunkt. Vastavalt võimalustele püüame sealseid elanikke külastada vähemalt paar korda aastas. Laupäeval 30. aprillil 2011 käisid Tammikus Tiina ja Rando.
___
pildistas ja blogis avaldada lubas Tiina

Saturday, April 16, 2011

Eakad töötegijad Keilas

 
Meie koguduse raudvara Helja osales 16. aprillil Keilas Liidu eakate töötegijate kokkusaamisel. Tagasi koju saabus ta poole noorema ja mitmekordselt rõõmsamana. Tänud korraldajatele ja rõõmusõnumi jagajatele!
___
pildi allikas http://www.ekklesia.ee/
Liidu kodulehel avaldatud materjalide julgeks kasutamiseks andis loa Liidu president Meego Remmel veebruaris 2011

Friday, March 25, 2011

Virumaa kohtumine

25. märtsil 2011 oli taas Virumaa piirkonna töötegijate kohtumine - nii nagu kokku lepitud, olime koos Kundas, rajatava koguduse ruumides. Suur tänu kõigile, kes vaatamata kehvale ilmale said kohale tulla, ning palju armu ja jõudu neile, kel seekord vahele jäi. Oli väga mõnus osadus - jagasime peamiselt isiklike kogemusi, ning palvetasime teineteise eest :) Suur tänu kõigile!

Samuti otsustasime, et piirkonna paremaks toimimiseks on meie edasine infovahetaja Eerek. Arvasime, et võiksime ka meie kohtumiste vahepeal jagada teineteisega palvevajadusi ning kordaminekuid.

___
Sõnum ja pildid Gunnarilt avaldatud autori loal

Saturday, March 19, 2011

EEKBKL Aastakonverentsil

Eesti EKB Koguduste Liidu Aastakonverentsil 2011 oli Rakke Kogudus esindatud ühe delegaadi ja ühe vaatlejaga.

 

Kavandasime arengut, 



arutasime asja,










arvestasime aega,

ja juttu jätkus kauemaks...












Aastakonverentsi pildid Helari Hellenurme galeriist.
Fotod avaldatud autori nõusolekul.

Sunday, February 27, 2011

Artikkel kirikust

Rakke Kaja märts 2011 http://www.rakke.ee/index.php?id=666
Külauudised 13.3.2011 http://www.kylauudis.ee/2011/03/13/rakke-kogudus-tanab-kiriku-ehituse-toetajaid/ 

Aitäh kiriku ehituse toetajatele!
Tiina Teppo
Rakke Koguduse ja MTÜ Rakke Kirik juhatuse liige ning raamatupidaja

Rakke palvela ehitati 1930. aastatel. Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning rohkelt kogudusi üle terve Eesti. Hoone oli koguduse koduks ligi 70 aastat, kuni pühapäevahommik, 9. märts 2003 vapustas teatega: Rakke kirik põleb!

Tulekahju tekkis uue elektrikaabli ühenduskohast hoonest väljuva vana kaabliga. Enamus kirikuhoonest ja koguduse ning kiriku korteris elanud koguduse juhi varast hävis või sai kuuma- ja suitsukahjustusi.

Veel enne, kui tuletõrjujad oma tööga valmis said, hakkas kogudusele laekuma annetusi kiriku taastamiseks. Kuna taastada ei olnud võimalik, võeti vastu julge otsus  ehitada Rakkesse uus kirik. Saadi ehitusluba puitkiriku ehituseks kogudusele kuuluvale kinnistule. Alustada tuli aga lammutustöödega, sest kõrge poolpõlenud ehitis oli ohtlik möödujatele ja uudishimulikele külastajatele. Kõigi rõõmuks õnnestus päästa tornikell, mis praegu on ootel, et ühel päeval täita oma ülesannet uues kirikus. Lammutamine võttis koguduselt kiriku remondiks kogutud säästud. Lammutustööde käigus selgus aga tõsiasi, et antud hoonet remontida polekski õnnestunud  niivõrd pehkinud oli tõrvapappi mähitud puit.

Vallavanema ettevõtmisel saadi riigilt lubadus kiriku ehituse toetuseks. Asuti otsima arhitekti, kellel oleks meiega ühine nägemus uuest hoonest. Selliseks meheks osutus Hindrek Kuldbek. Projekti koostamisel püüdsime arvestada vana kirikuhoone puuduste ja voorustega. Nii sai muuhulgas uude kirikusse planeeritud lastetuba, et lastel oleks oma toimetamise koht, kus neil oleks huvitav tegutseda ja vanemad saaksid rahulikult teenistust jälgida. Kui projekt 2004. aastal valmis, jäid riigi poolt lubatud rahad siiski saamata  lubaja mees oli vahetunud ja uut eelkäija lubadused ei huvitanud.

Koostöös Simuna luteri kiriku ja Rakke vallaga asutati kiriku ehituseks ja hoone haldamiseks kolme osapoolega mittetulundusühing Rakke Kirik, mis kanti registrisse 24.03.2005. Teavitustöö eesmärgil tegi Simuna mees Ainar Ojasaar internetis veebilehe http://rakkekirik.onepagefree.com.

2006. aasta riigieelarvest eraldati raha kiriku 0-tsükli ehk vundamendi ehituseks. MTÜ Rakke Kirik korraldas vähempakkumise, mille võitnud OÜ Riverman ehitas 2007. a. suvel vundamendi.

Eraisikust annetaja annetas kiriku ehituseks metsamaterjali. Sellega seonduvalt korraldati 2009. aasta kevadtalvel viiel korral Läänemaal metsatöötalgud, milles osales lisaks Rakke koguduse inimestele talgulisi Oleviste, Ridala ja Viimsi kogudustest. Saadud palgid transporditi ja töödeldi saekaatris kiriku ehituseks annetatud vahenditest vajalikuks ehitusmaterjaliks ning staabeldati kiriku kinnistule.

Väliskarkassi ehituseks esitati 2009. a. kevadel Leader-meetme raames projektitaotlus PRIA-le. Sügisel selgus, et PRIA-le esitatud projektitoetus eeldab kahe aasta jooksul kiriku täielikku valmimist ja kasutuselevõtmist ning kuna me seda lubada ei saanud, jäeti taotlus rahuldamata.

2010. aastal tehti jätkuvalt ettevalmistusi ehituse jätkamiseks: koguduse liikme Merike Õuna korraldatud heategevuslikel müükidel annetati 19634 krooni ja Perepäeva jõuluturul 2175 krooni; eraannetajatelt laekus sihtotstarbeliselt kiriku ehituseks Rakke kogudusele 17345 krooni ning MTÜ Rakke Kirik arvele 1315 krooni.

Läbi kõigi nende aastate on kiriku ehituseks laekunud annetusi eraisikutelt, firmadelt ja teistelt kogudustelt. Tänan siinkohal kõiki, kellel uue kiriku ehitus südamel! Minu lootus on, et ühel päeval on uue kiriku uksed avatud kõikidele Rakke inimestele ja kaugemalt tulijatele. Seniks aga kohtume koguduse rendikorteris aadressil Oru 1-1.

Kiriku ehituseks saab jätkuvalt teha annetusi: Rakke Koguduse kontod SEB 10220031027013 ja Swedbank 221044564569, MTÜ Rakke Kirik SEB 10220066552016

Kiriku ajaloost ja taastamise käigust loe ja vaata pilte ning uue kiriku eskiise MTÜ Rakke Kirik kodulehel rakkekirik.onepagefree.com. Rakke Koguduse ajaloost ja annetamisvõimalustest ka koguduse blogis rakkekogudus.blogspot.com.

Lastekirik  toimub kell 11.00 kuni 8-aastastele lastele  5. ja 19. märtsil ning 2. ja 16. aprillil
9-aastastele ja vanematele lastele 6. ja 20. märtsil ning 3. ja 17. aprillil
Jumalateenistused igal pühapäeval algusega 15.00 Rakkes, Oru 1-1

Wednesday, February 16, 2011

Meenutusi Rakkest

Seitsmekümnendatel korraldas vanempresbüter Robert Võsu ka Tartus kord kuus laupäeviti vaimulike õppepäevi. Lisaks Lõuna-Eesti kogudusevanematele osales selles terve rida noori vendi. Neid kutsus ta pühapäeviti endaga kaasa teistesse kogudustesse tunnistama. Nii olin ma 1976. a esimest korda Rakkes. Sealne karjane Evald Aer, kes sõitis Tapalt, oli juba vanaks saanud ja kogudus vajas uut töötegijat. 23. jaanuaril 1977, kui vend Võsu jälle Rakkes oli, saabus sealt mulle 8 koguduseliikme allkirja kutse, tulla Rakkesse vaimulikule tööle. Peagi sõitsin kahel pühapäeval kuus bussiga Tartu Rakke vahet.

Olin varem vend Võsule öelnud, et enne ma Tartust kuhugi ära ei lähe, kui pärast TRÜ füüsika lõpetamist mu esimesel töökohal kohustuslikud 3 aastat on täis. Täpselt päeva pealt tuli ta uuesti ja julgustas, et nõukogude füüsikale jääb veel mehi küll, aga siin on jumalariigis üks koht tühi. See oli minu jaoks taevane märguanne.

Lahkusin ülikoolist. Uueks leivateenimise kohaks sai Balti Raudtee Eesti Raudteekonna 8. Side- ja Signalisatsioonijaoskond. Kogu automaatika Vägeva jaamast Nõmmküla jaamani tuli koos teise mehega korras hoida (palk oli 20 rubla suurem kui füüsikalaboratooriumi inseneril, lisaks prii rongipilet ja tõeliselt soe talvine vormikasukas). „Leppisime kokku“, et pühapäeviti raudteel rikkeid ei tuleks ja ega ei tulnud ka. Rakkesse kolisin oktoobris, kolimisauto pakkus raudtee. Elukohaks koos ametliku sissekirjutusega sai Rakke kirik.

Ihupuhtuse eest sai hoolt kanda otse üle tee asuvas alevisaunas. Esmatutvus naabrimehega toimuski seal. Ta tahtis proovida, kuidas kirikumees ka leili kannatab? Ma ei mäleta, mitu korda ta väikese kapaga viskas, aga see ei mõjunud – siis viskas ta kerisele terve pesukausi täie, mille järel me mõlemad kiiresti alla hüppasime. Peagi teadis kogu alev uut raudtee- ja kirikumeest, aga mina tundsin neid palju vähem.

Kuna koguduse vanemaks kinnitamine eeldas ka usuasjade voliniku nõusolekut, siis see vormistus saabus alles 5.veebruaril 1978. Nüüd olin Rakke koguduse presbüteri kohusetäitja, kuna ma polnud veel ordineeritud.

Pühapäevastel jumalateenistustustel osales 10 kuni 20 inimest, lisaks meie ustavatele liikmetele ka luteri koguduse inimesi. Üldlaule saatis harmooniumiga õde Linda Luik, vend Ülo Lüsi puhus vahel pasunat, mitmed tunnistasid. Mõni kord, kui olin reisil, kuulati tänulikult ka „vend magnetofoni“.

Rakke palvelat nimetasin ma meie vendluses Oleviste järel teiseks kirikuks, sest mõlemal oli torn, tornikell, altar ja orel.

Mul säilis tihe kontakt Tartu Kolgata kogudusega, kuna ka ajaliku töö tõttu olid Tartu sõidud sagedased. Nii olid Tartu õed-vennad aastas mitu korda Rakkes külas. Kuid ka Tallinna Kalju noortekoor ja Oleviste aitasid. Tänini on meeles need kaks päeva, kui Tarmo ja Peeter Vardja Rakke oreli häälestust korrastasid. Mina olin siis tuuletallaja, Peeter vajutas klahve ja Tarmo tegutses puust vilede juures.

Vaimulikuks toeks oli mulle ka veidi varem Rakvere koguduse vanemaks valitud Tallinnast saabunud noor vend Peeter Roosimaa. Sel ajal andis R.Võsu mulle mitmeid saksakeelseid vaimulikke raamatuid ja soovitas aega hästi kasutada ning arendada seda keelt, mida mul jumalariigitöös veel väga vaja minevat.

13. augustil 1978 toimus Rakkes minu diakoniks ordineerimine ja koguduse vanema ametisse seadmine. Seda jumalateenistust juhatas vanempresbüteri kohusetäitja Rein Kiviloo, õnnistamispalves osales Evald Aer.

Mäletan, et rääkisin kord oma emale, et peaksin vist koguduseliikmeid manitsema. See oli nõuka ja defitsiidi aeg, aga armastussöömaja laud oli lookas. Mõtlesin, et kas tasub nii palju energiat toidulauale kulutada, kui on ka tähtsamaid ülesandeid. Kuid ema õpetas: „Poeg, ära võta liikmetelt enne üht tööd ära, kui sa pole uut asemele andnud.“

Talvel toimusid jumalateenistused tagaruumis. Esimese talve suurte külmade ajal peatusin vend Ülo Lüsi kaunis kodus alevi teises servas. Teisel suvel sai remonditud ülakorruse korteri ahi ja vahetatud aknad. Kirikupingid said mugavad seljatoed.

Rakke teisel sügisel suunati mind Moskva Piibli Kaugõppekursustele. Seal käisime koos Jüri Puusaagiga vaid kahel sessioonil, sest teda kutsus Toronto kogudus Kanadasse ja mina siirdusin Saksamaale Buckowi Teoloogilisse Seminari. Siiski sain ma Moskvast kätte suure osa sealseid õppematerjale, mis ma ka läbi töötasin. See aitas arendada mu vaimulikku vene keelt, mida olin ka juba aastaid Tartus volgasakslastele jumalateenistusi tõlkides harjutanud.

Minu Buckowi õpingute aastatel viisid jumalateenistusi läbi eelkõige Rakvere ja Tartu vennad. Koolivaheaegadel ja suvel olin jälle Rakkes oma koguduse keskel. Viimasel Saksamaa aastal kandis töö raskuskeset Illimar Ridaliste, kes tuli Rakkesse elama.

15. juulil 1983 vabastas vanempresbüter mind oma käskkirjaga nr. 138 Rakkest ja nimetas 1. augustist 1983 Viljandi koguduse vanemaks.

Rakke oli minu iseseisva vaimuliku töö esimene kogudus ja neid aastaid meenutan ma suure tänutundega.


Pildi allikas: Eesti Teadusportaal
Ermo Jürma
Tartu, 16. veebruar 2011

Tuesday, February 1, 2011

Koguduse ajalugu

RAKKE KOGUDUSE AJALUGU

1920-ndatel aastatel hakkasid Rakkes käima Tallinnast Sinise Risti jutlustajad-evangelistid. Kokku saadi eramajas, mida kasutas oma pidude pidamiseks ka Rakke Hariduse Selts.

Pühapäevastel vaimulikel koosolekutel käis koos palju rahvast nii Rakkest, kui ka ümberkaudsetest küladest. Ruum oli alati rahvast täis. Tegutses ka laste pühapäevakool. 

Hiljem, kahekümnendate aastate lõpul, läks töö üle Tartu Immaanueli Baptisti Usuühingu kätte ja Rakkesse moodustati Immaanueli osakond. Jutlusi käisid pidamas vennad Tartust. Esialgu omal Rakkes juhti ei olnud.

Esimesed usklikud olid Johannes ja Kristiine Šube, Eduard ja Hilda Merisalu, Johannes ja Anna Bäärt, Anna Jürgens, Helene Eensild jt.

Suurem ristimine toimus 1932.a Oljul Eduard Merisalu talu maadel jões. Ristiti 16 inimest. Ristimist viisid läbi Tartu Immaanueli vanem Karl Kaups ja Jaan Sõrra.

Koguduse kasvades tekkis vajadus oma palvela järele, kuna eramajas jäi ruum kitsaks. Palvela ehituse mõtte algatajaks oli Tartu Immaanueli Baptistide usuühingu kogudusevanem Karl Kaups. Kiriku projekti tegi noor arhitekt Artur Tiidemann (Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse liige).

Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning rohkelt kogudusi üle terve Eesti. Ehitusel olid abiks paljud kohalikud inimesed küll puidumaterjali hankimisel, küll tööd tehes. Rahalisi kulutusi aitasid kanda Tartu Baptistide Usuühing ning Usuühingute Liit. Kaks aastat pingsat tööd, palveid ja ohverdamisi ning kogudusel oli valmis oma maja, kuhu koguneda. Kõrvalruumide ja ülakorruse väljaehitamisega jätkati veel aastaid. 

Rakke palvela avamine toimus juulikuul 1934. Avamist viisid läbi Tartu Immaanueli Baptistide Usuühingu jutlustajad Karl Mühlberg ja Orest Saar. Sel ajal oli koguduses 50-60 liiget ning tegutses mängukoor, kus oli mängijaid 10-12. Mängukoori juhatas Johannes Martson (hilisema nimega Kaljusaar), kes hiljem lahkus kogudusest ning läks luteri koguduse orelimängijaks ja laulukoori juhatajaks.

Rakke osakond sai iseseisvaks koguduseks 25. oktoobril 1936. aastal. Liikmete arv oli siis 44. Esimeseks kogudusevanemaks valiti Alfred Nabi (hilisema nimega Alfred Randmaa), kes töötas Rakkes kogudusevanemana 1936. aastast kuni 1941. aastani. 1937. aastal asus ta õppima Eesti Baptistide Usuühingu seminaris Tallinnas. Kogudusevanema siirdumisel Tallinnasse õppima jäi ka pühapäevakooli töö ära. Noortetööd ei tehtud. Laulu- ja mängukoor lagunes. Kuulutajad vennad kohapeal olid koguduse vanem Eduard Merisalu ja Johannes Sulund (Šube), kes oli jutlustaja ning elas sõja ajal palvelas majahoidjana.

---

Rakkesse asutati luteri kogudus 1934.-35. aastal ja otsustati ehitada Rakkesse paekivist kirik. Ehitust lubas finantseerida Rakke lubjatehase omanik Karl Kaddak. Algas sõda, Kaddaku varandus natsionaliseeriti ja ta ise suri 1940. aastal. Nii jäigi Rakkesse kivikirik ehitamata.

Sõja ajal 1944.a põles Rakke alev. Tules hävisid koolimaja, seltsimaja, kus luteri kogudus oma jumalateenistusi pidas, ja veel palju hooneid. 1945. aastal tuli luteri kogudus oma teenistusi pidama baptistikoguduse palvelasse, kus need toimusid kuni iseseisva luteri koguduse likvideerimiseni liikmete omal soovil 1974.-75. aastal. Liikmed läksid üle osa Simuna, osa Koeru kogudusse. Lepinguga anti luteri kogudusele kuulunud vara (orel, altar, paar küünlajalga ja muud esemed) üle Rakke Baptisti Usuühingule.

---

1985.a. määrati koguduse vanema kohusetäitjaks Ravere Karmeli koguduse pastor Meelis Etti. See oli koguduses hea aeg. Usuelu elavnes, korraldati äratuskoosolekuid ning noortelaagreid Vaimastveres.

1980-ndate aastate lõpupoole oli Rakke Baptistikoguduse liikmete arv vähenenud 11-ni. Noori juurde ei tulnud ja liikmete keskmine vanus oli 77,7 aastat.

Rakke kogudust teenis Avispea koguduse pastor Enn Palmik üks kord kuus ja Rakvere vennad 1 kord kuus. Koosolekud olid iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval. Rahvast käis vähe. Noori polnud üldse. 
 
1990-ndate aastate alguses oli Rakkes uus evangeelse elu ärkamine. Kiriku majja tuli elama Airin Päärde – tugev noor kristlane Elva kogudusest. Kiriku juures hakkas käima palju noori, elavnes laste- ja noortetöö. Kogudust juhtis Avispea Vabakoguduse pastor Enn Palmik, lastetööd tegi tema abikaasa Riina Palmik. Koos käis 80-100 last. 1991. a. abiellus Airin Päärde Alland Parmaniga. 1992. aastal kinnitati Alland Parman, kes sel ajal õppis Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris, Rakke Koguduse pastori kohusetäitjaks. Alustati kirikuruumide remondiga, ehitati uus kõrvalhoone, töö tegemise lihtsustamiseks saadi Soome kirjastusest kingituseks sõiduauto. Koguduse töö elavnes. Lapsi oli nii palju, et tööd tehti kuues erinevas vanuserühmas, juhendajateks koguduse usule tulnud noored. A. Parman käis ka Sallas 1 kord kuus jumalateenistust pidamas.

---

1993. aastal registreeriti kogudus ettevõtteregistris ja kanti kirikuregistrisse nimetusega EEKB Liidu Rakke Kogudus. 2003. aastal võttis kogudus vastu uue koguduse põhikirja ja 2004. a aprillis kandis EV Siseministeerium Rakke Koguduse Eesti kirikute ja koguduste liitude registrisse.

---

1994. aasta septembris lahkus Alland Parman Kehra koguduse vanemaks ja koguduse tööd juhtis jälle Enn Palmik Avispealt. Jumalateenistused toimusid 2 korda kuus, piiblitunde viis läbi vend Ants Veemann Tamsalu kogudusest. Pühapäevakooli juhtisid Tiina Teppo ja Marika Harend, kes õppisid Kõrgema Usuteadusliku Seminari juures lastetööd. Tiina tegi laste pühapäevakooli tööd ka Salla koolis, kus hiljem jätkas Helja Traks.
Palju noori lahkus, kes kaugemale kooli, kes tööle. Kogudus elas jälle üle raskeid aegu.

1995.a. tuli aastaks koguduse tööd juhtima Kenno Leier ja noortejuhiks Aivi Rebase, kes õppisid Tartus Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris. Nende lahkumise järel tegid tööd oma koguduse liikmed, ülevaatajaks oli Enn Palmik Avispealt. Jumalateenistused toimusid igal pühapäeval. Rootsi sõpruskoguduse rahalise abiga pandi kirikusse sisse veevärk 
 
1998. aasta lõpul tuli koguduses jumalariigi tööd tegema Rando Selbak. Aasta hiljem valiti ta kogudusevanema kohusetäitjaks. 1999.a detsembris ordineeriti Kehra Misjonikooli lõpetanud Rando Selbak ja Helja Traks diakoniks ja diakonissiks.

Koguduse töö elavnes: toimusid regulaarsed jumalateenistused, piibli- ja palvetunnid. Tööle hakkas ka lauluansambel, kus repertuaaris olid põhiliselt Rando Selbaku omaloomingulised laulud. Ansambel käis esinemas teistes kogudustes Kohtla-Järvel, Rakveres, Pärnus, Koerus, Avispeal ja mujal. Igal nädalal toimus lastekirik ja noortetöö Rakkes ja Sallas Rando Selbaku ja Anita Niinemetsa juhtimisel. 2004.a. veebruaris korraldati Rakke Kultuurikeskuses üritus Jõululaps, mille raames said kõik Rakke valla lapsed ameerika laste poolt valmistatud kingipakid. Laste- ja noortetöö Rakkes lõppes 2006. aastal, kuna pärast ülikooli lõpetamist ja tööle asumist ei olnud Anital võimalik enam jätkata ja teisi lastetöö tegijaid ei leidunud. Lastekirik jätkas 2009.a sügisest Merike Õuna juhtimisel.

---

Rakke kogudus korraldas kokku kümme talvelaagrit. Talvelaagrite traditsiooni alustas 1993.a Alland Parman, jätkasid Kenno Leier ja Rando Selbak koos Anita Niinemetsaga. Viimane kümnes talvelaager oli aastal 2006. Laagris osalesid teismelised noored paljudest Eesti kogudustest. Aastatel 1993-2003 toimusid talvelaagrid Rakke kiriku hoones, 2004-2006 Salla koolimajas. Talvelaagrid olid heaks kristliku kasvamise kohaks, samuti leidsime sõpru teistest kogudustest.

Pildil talvelaager 2006.

---

Rakke Kogudusel on sõpruskogudus Põhja-Rootsis. Luleả Misjonikoguduse esindus käis esmakordselt Rakkes 1994. aastal. Kolm aastat hiljem tulid nad Rootsist kuue inimese ja oma töövahenditega ning värvisid kirikuhoone rootsipunaseks. Hiljem külastasid sõbrad meid 2001. ja 2010. aastal. 1999.a. sai neli Rakke noort koos sõpruskoguduse noortega osaleda skaudilaagris Lõuna-Rootsis. 1996., 2002. ja 2008. a. käisid koguduse esindused Rootsis sõpruskogudusel külas. Kõiki sõite Rootsi organiseeris Enn Palmik, tehes seda ka siis, kui ta juba Tõrvas töötas.

---

2003. a. 9. märtsil süttis elektrilühise tagajärjel Rakke kirikuhoone. Varemed lammutati samal suvel ja alustati uue kiriku planeerimisega. Projekti tegi Hindrek Kuldbek Tallinna Oleviste kogudusest. Kiriku taastamiseks moodustati mittetulundusühing Rakke Kirik, milles võrdsete osapooltena on Rakke Vallavalitsus, Rakke Kogudus ja Simuna luteri kogudus. Kiriku vundament ehitati riigi rahastuse toel 2007. aastal. 2009.a. algul annetati kiriku ehituseks puidumaterjali, metsatöödel osalesid talgute korras ka Rakke Koguduse liikmed. Kiriku ehituseks on kogutud annetusi ja korraldatud erinevaid projekte, sh heategevuslikke kontserte ja riiete müüki. Käesolevaks ajaks kogunenud rahast ei piisa ehitustööde jätkamiseks ning hetkel puudub aktiivne ja kompetentne inimene, kes sellega tegeleks.

Esimesel põlengujärgsel aastal toimus kogudusetöö valla kultuurikeskuses. Hiljem renditi korter Oru tänavas. Seal peetakse jumalateenistusi igal pühapäeval, palvetunde laupäeviti ja kaks korda kuus toimub Lastekirik.

---

Rakke Koguduse vanemad või nende kohusetäitjad:

Alfred Nabi (Randmaa) 1936 - 1941
Karl Tootsi 1939 - 1945
Eduard Merisalu 1940 - 1951
Evald Aer 1956 - 1978
Ermo Jürma 1978 - 1983
Illimar Ridaliste 1983 - 1985
Meelis Etti 1985 - 1987
Enn Palmik 1987 - vaheaegadega 1998. aastani
Alland Parman 1992 - 1994
Kenno Leier 1995 - 1996
Rando Selbak 1998 - 2006
___
käesoleva teksti koostas jaanuaris 2011 Helja, aitasid Tiina ja teised, lingid lisas Katrin,
talvelaagri pilt Anitalt
____________

Loe ka Ermo Jürma ja Peeter Roosimaa mälestusi Rakke kogudusest.

Sunday, January 23, 2011

Uusaastaluuletus #3

Looja,
palun Sind.
Anna meile silmad,
et näha
oma südame
sügavustesse.
Looja,
palun Sind.
Aita meid
loobuda
süüdistustest
teiste vastu,
eneste vastu,
Sinu vastu.
Looja,
palun Sind.
Sel aastal
ja igavesti.

Katrin, 3. jaanuaril 2010
___
pilt Avispea Vabakoguduse galeriist märtsis 2010 Rakke koguduses 
(pilt avaldatud galerii omaniku ja koguduse liikmete nõusolekul)

Sunday, January 16, 2011

Jõululuuletus #2

ELU LÕHN
Rando Selbak 
24. detsember 2010

Elu juurde käib elu lõhn...
Beebi juures on beebi lõhn,
vannitamisel tuleb seebi lõhn

Meie igapäevase leiva juurde käib
'palehigi' lõhn...

Talvel on karge külma ilma lõhn
Jõulude ajal on jõulu lõhn
- lõhnaküünla lõhn,
piparkoogi, verivorsti ja kuusepuu lõhn

Kingituste juures on armastuse lõhn,
memme kootud sokkide ja labakute lõhn...

Armastus ise on kui kevad,
mil kõik puud ja põõsad ja lilled lähevad õide
- igal õiel on oma lõhn

Nii nagu kogu loodu vajab kevadet, et ellu jääda,
nõnda me vajame neid, kelle elu on täis armastust,
hoolivust, sallivust, lootust, usku...
neid, kelle elu on hea lõhn maailmale.

Kui elu ei ole, on leina lõhn.
Leina lõhn on teistmoodi -
See on elutu, sellel ei ole aroomi

Ära kaota usku elusse,
loodusesse, loojasse, imedesse
- ja uue kevade tulemisse.

Ära kaota usku,
ära üldse kaota usku -

Siis on elul lõhn

Sunday, January 9, 2011

Jõululuuletus #1

Aeg muutub aastatega
Rando Selbak
24. detsember 2009

Aeg muutub aastatega, hajub päevadega ja kaob hetkega
Ma ei ole enam see, kes olin varem
ma ei näe enam elu nii, kui varem
Aga ehk ei peagi nägema elu nii nagu varem
ehk ei peagi tajuma aega nii kui varem
ehk ei peagi jääma selleks kes olin varem,
vaid nägema uut, tajuma uut ja olema uus
uues nägemises, uues ajas ja uues olemises
ja nii ajast-aega.
Ajastu milles viibin dikteerib mulle elutempo
aga kui ma ei suuda ajaga sammu pidada, jään ajale jalgu.
Mina aga komistan ja kukun, sest tahan olla uues ajastus.
Aeg ahistab inimese nii kaua kuni muutume aja orjaks.
Aeg peremehetseb, sest ta oli enne inimest
aga inimene sündis temast kes on aegade algusest.
Nii ma tihkan Tema juurde, kelle nimi on 'mina olen' - igavik
Mina ka 'olen' - igaviku poeg
Aeg aga on igaviku lemmikloom

Saturday, January 1, 2011

Teated jaanuaris

Rakke Kogudus kutsub

Jumalateenistused igal pühapäeval kell 15
2., 9., 16., 23. ja 30. jaanuaril
6., 13., 20. ja 27. veebruaril

Lastekirik kell 11-13
15. jaanuaril ning 5. ja 19. veebruaril kuni 8-aastased lapsed
16. jaanuaril ning 6. ja 20. veebruaril 9-aastased ja vanemad lapsed

Jumalateenistused ja lastekirik toimuvad koguduse korteris Oru 1-1 Rakkes.


View Larger Map


View Eesti EKB Koguduste Liit in a larger map