Sunday, October 25, 2015

Rakke Koguduse 79. aastapäev 25.10.2015

Kiitke Jumalat ja tänage teda, andke temale suurt au ja tänage teda kõigi elavate ees selle eest, mis ta teile on teinud! Hea on kiita Jumalat ja kõrgeks tõsta tema nime, kui te austavalt jutustate Jumala tegudest! Ärge kõhelge teda tänamast!
(Toobit 12:6)

Avalaul Randolt. Foto: Rakke Kogudus.
Rakke Koguduse 79. aastapäeva jumalateenistus toimus pühapäeval 25. oktoobril 2015 koguduse korteris Rakkes Oru 1-1. Kohvi ja kooki sai ka. Lisaks heale sõnale ja muusikale. Kogu sündmus oli taas kord äärmiselt armas ja südamlik.

Avispea Vabakoguduse pastor Eerek Preisfreund ning Tartu Kolgata koguduse vend Janar Tiidermann ja pastor Leho Paldre jagasid meiega mõtteid armastusest, õnnest ja kogudusest. Kolgata koguduse õde Mariliis Tiidermann teenis meid kauni muusika ja Timo Lige lauludega.

Muusika Mariliisilt. Foto: Rakke Kogudus.
Kolgata kogudus kirjutas enda lehel seda pilti jagades:
"Rakke kogudus koguneb ühetoalises korteris,
kuhu tavaliselt tuleb 10-12 inimest ning mõned lapsed.
Keskel istub juhatuse esimees Tiina Teppo, kes ka teenistust juhatas."
Üks mõte pastor Leho Paldre jutlusest: "Üks istutab, teine kastab. Ja vahel me ise ei teagi, kas me parasjagu istutame või kastame..."

Tunnistus Janarilt.
Foto: Rakke Kogudus
Kolgata kogudus kirjutas oma lehel: "Pühapäeval käisime Tartust kolmekesi Rakke koguduse 79. aastapäeval: Mariliis laulis, Janar tunnistas, Leho jutlustas. Rakke kogudus on sel aastal Kolgata koguduse eestpalvekogudus. Kogudus sai kunagi alguse Tartu koguduse osakonnana."

Täname kõiki kalleid külalisi ja osalisi ning kiidame Jumalat, kes lasi sel kõigel sündida Tema parimat tahtmist mööda.

Mõned fotod aastapäevast on koguduse 2015. aasta piltide albumis.

Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada armastusele ja headele tegudele.
(Heebrealastele 10:24)

Vaata ka:

Ja ma panen ta igaveseks oma kotta ja kuningriiki, ja tema aujärg on igavesti kindel
(1. Ajaraamat 17:14)

Saturday, October 10, 2015

Mälestusi tööst Rakke koguduses

Minu sidemed Rakke kogudusega said alguse 1970.-datel aastatel. Külastasin seda kogudust mitmeid kordi meie vendluse vanempresbüteri Robert Võsu ülesandel. Tollane Rakke koguduse vanem Evald Aer, kes sõitis kohale Tapalt, vajas kogudusetöös oma vanuse ja terviseprobleemide tõttu abi.

1975. aasta sügisel tegi Rakke kogudus R.Võsu soovitusel mulle ettepaneku tulla Rakkesse koguduse vanemaks. Otsuse langetamine ei olnud sugugi kerge. Jah, kuigi päris erialast tööd ma poleks Rakkes saanud, siis mingi töökoha oleks raudteel ikkagi leidnud. Ka meedikust abikaasa ei oleks päris ilma tööta jäänud. Kõige raskemaks osutus aga elupaiga küsimus. Koguduse hoone, torniga väikese puukiriku, teisel korrusel oli ootamas väike korter. Kuid trepp sinna oli äärmiselt järsk. Parasjagu olid meil kasvamas kolmeaastane poeg ja pooleaastane tütar. Kui kumbki neist peaks trepist alla veerema … – see oli hirmutav!

Pärast sisemisi võitlusi ja Jumalat usaldades teatasime vanempresbüterile, et oleme valmis Rakkesse minema. Kogudusele teatamiseks oli veel aega. Siis aga tulid mulle Tallinnasse külla Rakvere koguduse saadikud ja palusid mind tulla hoopis Rakvere Karmeli koguduse vanemaks. Minu eitava vastuse peale, et olin lubanud minna Rakkesse, pöördusid saadikud R.Võsu poole. Pärast asjaolude kaalumist andis Võsu neile loa, et ma olen vaba ja võin minna Rakverre, kui selleks valmis olen. Ja nii läkski.

Kuid ega sellega Rakke kogudusega sidemed ei katkenund. Rakveres töötades külastasin Rakket üsna tihti. Abiks olid Oskar Etti ja Ants Paurson, vahel ka teisi. Vahepeal oli E.Aer asunud elama Rakke lähedale maale. Samuti oli ta tervis niivõrd halvenenud, et jumalakotta ta enam minna ei suutnud.

Aastatel, kui Rakkes töötas Ermo Jürma, jäid minu külastused harvaks. E.Jürma siirdumise järel koguduse tööle Viljandis, tihenesid minu sidemed Rakkega taas. Seda ka ajal, kui Illimar Ridaliste lühikest aega kogudust teenis. Selles töös kujunes suureks abiks hilisem Rakvere koguduse vanem Meelis Etti. 1985. aastal määrati M.Etti Rakke koguduse vanema kohusetäitjaks.

Veel tahaksin esile tuua ühe olulise momendi. Lisaks oma koguduse liikmetele osales koguduse jumalateenistustel ka luterlasi. Pärast sõda 1945. aastal hakkas sealne luteri kogudus pidama oma teenistusi baptistikoguduse palvelas. See kestis kuni iseseisva luteri koguduse likvideerimiseni liikmete omal soovil 1974.-75. aastal. Osa liikmeid läksid üle Simuna, osa Koeru kogudusse. Kuid osa jäid ka kohapeale. Sellega seoses tõusis üles küsimus, kas nad tohiksid osaleda Rakke koguduse pühal õhtusöömaajal. Pärast olukorra igakülgset kaalumist otsustas Rakke koguduse üldkogu üksmeelselt, et luteri koguduse liikmed, kelle osas on täidetud 1Kr 11,27-29 öeldud tingimused, võivad osaleda koguduse pühal õhtusöömaajal. Kahjuks ei ole mul märkmeid, millal see täpselt toimus.

Pildi allikas: Eesti Kirik
Tartus, oktoobris 2015