Artikkel kirikust

Rakke Kaja märts 2011 http://www.rakke.ee/index.php?id=666
Külauudised 13.3.2011 http://www.kylauudis.ee/2011/03/13/rakke-kogudus-tanab-kiriku-ehituse-toetajaid/ 

Aitäh kiriku ehituse toetajatele!

Tiina Teppo

Rakke Koguduse ja MTÜ Rakke Kirik juhatuse liige ning raamatupidaja

Rakke palvela ehitati 1930. aastatel. Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning rohkelt kogudusi üle terve Eesti. Hoone oli koguduse koduks ligi 70 aastat, kuni pühapäevahommik, 9. märts 2003 vapustas teatega: Rakke kirik põleb!

Tulekahju tekkis uue elektrikaabli ühenduskohast hoonest väljuva vana kaabliga. Enamus kirikuhoonest ja koguduse ning kiriku korteris elanud koguduse juhi varast hävis või sai kuuma- ja suitsukahjustusi.

Veel enne, kui tuletõrjujad oma tööga valmis said, hakkas kogudusele laekuma annetusi kiriku taastamiseks. Kuna taastada ei olnud võimalik, võeti vastu julge otsus  ehitada Rakkesse uus kirik. Saadi ehitusluba puitkiriku ehituseks kogudusele kuuluvale kinnistule. Alustada tuli aga lammutustöödega, sest kõrge poolpõlenud ehitis oli ohtlik möödujatele ja uudishimulikele külastajatele. Kõigi rõõmuks õnnestus päästa tornikell, mis praegu on ootel, et ühel päeval täita oma ülesannet uues kirikus. Lammutamine võttis koguduselt kiriku remondiks kogutud säästud. Lammutustööde käigus selgus aga tõsiasi, et antud hoonet remontida polekski õnnestunud  niivõrd pehkinud oli tõrvapappi mähitud puit.

Vallavanema ettevõtmisel saadi riigilt lubadus kiriku ehituse toetuseks. Asuti otsima arhitekti, kellel oleks meiega ühine nägemus uuest hoonest. Selliseks meheks osutus Hindrek Kuldbek. Projekti koostamisel püüdsime arvestada vana kirikuhoone puuduste ja voorustega. Nii sai muuhulgas uude kirikusse planeeritud lastetuba, et lastel oleks oma toimetamise koht, kus neil oleks huvitav tegutseda ja vanemad saaksid rahulikult teenistust jälgida. Kui projekt 2004. aastal valmis, jäid riigi poolt lubatud rahad siiski saamata  lubaja mees oli vahetunud ja uut eelkäija lubadused ei huvitanud.

Koostöös Simuna luteri kiriku ja Rakke vallaga asutati kiriku ehituseks ja hoone haldamiseks kolme osapoolega mittetulundusühing Rakke Kirik, mis kanti registrisse 24.03.2005. Teavitustöö eesmärgil tegi Simuna mees Ainar Ojasaar internetis veebilehe http://rakkekirik.onepagefree.com.

2006. aasta riigieelarvest eraldati raha kiriku 0-tsükli ehk vundamendi ehituseks. MTÜ Rakke Kirik korraldas vähempakkumise, mille võitnud OÜ Riverman ehitas 2007. a. suvel vundamendi.

Eraisikust annetaja annetas kiriku ehituseks metsamaterjali. Sellega seonduvalt korraldati 2009. aasta kevadtalvel viiel korral Läänemaal metsatöötalgud, milles osales lisaks Rakke koguduse inimestele talgulisi Oleviste, Ridala ja Viimsi kogudustest. Saadud palgid transporditi ja töödeldi saekaatris kiriku ehituseks annetatud vahenditest vajalikuks ehitusmaterjaliks ning staabeldati kiriku kinnistule.

Väliskarkassi ehituseks esitati 2009. a. kevadel Leader-meetme raames projektitaotlus PRIA-le. Sügisel selgus, et PRIA-le esitatud projektitoetus eeldab kahe aasta jooksul kiriku täielikku valmimist ja kasutuselevõtmist ning kuna me seda lubada ei saanud, jäeti taotlus rahuldamata.

2010. aastal tehti jätkuvalt ettevalmistusi ehituse jätkamiseks: koguduse liikme Merike Õuna korraldatud heategevuslikel müükidel annetati 19634 krooni ja Perepäeva jõuluturul 2175 krooni; eraannetajatelt laekus sihtotstarbeliselt kiriku ehituseks Rakke kogudusele 17345 krooni ning MTÜ Rakke Kirik arvele 1315 krooni.

Läbi kõigi nende aastate on kiriku ehituseks laekunud annetusi eraisikutelt, firmadelt ja teistelt kogudustelt. Tänan siinkohal kõiki, kellel uue kiriku ehitus südamel! Minu lootus on, et ühel päeval on uue kiriku uksed avatud kõikidele Rakke inimestele ja kaugemalt tulijatele. Seniks aga kohtume koguduse rendikorteris aadressil Oru 1-1.

Kiriku ehituseks saab jätkuvalt teha annetusi: Rakke Koguduse kontod SEB 10220031027013 ja Swedbank 221044564569, MTÜ Rakke Kirik SEB 10220066552016

Kiriku ajaloost ja taastamise käigust loe ja vaata pilte ning uue kiriku eskiise MTÜ Rakke Kirik kodulehel rakkekirik.onepagefree.com. Rakke Koguduse ajaloost ja annetamisvõimalustest ka koguduse blogis rakkekogudus.blogspot.com.

Lastekirik  toimub kell 11.00 kuni 8-aastastele lastele  5. ja 19. märtsil ning 2. ja 16. aprillil

9-aastastele ja vanematele lastele 6. ja 20. märtsil ning 3. ja 17. aprillil

Jumalateenistused igal pühapäeval algusega 15.00 Rakkes, Oru 1-1

Meenutusi Rakkest

Seitsmekümnendatel korraldas vanempresbüter Robert Võsu ka Tartus kord kuus laupäeviti vaimulike õppepäevi. Lisaks Lõuna-Eesti kogudusevanematele osales selles terve rida noori vendi. Neid kutsus ta pühapäeviti endaga kaasa teistesse kogudustesse tunnistama. Nii olin ma 1976. a esimest korda Rakkes. Sealne karjane Evald Aer, kes sõitis Tapalt, oli juba vanaks saanud ja kogudus vajas uut töötegijat. 23. jaanuaril 1977, kui vend Võsu jälle Rakkes oli, saabus sealt mulle 8 koguduseliikme allkirja kutse, tulla Rakkesse vaimulikule tööle. Peagi sõitsin kahel pühapäeval kuus bussiga Tartu Rakke vahet.

Olin varem vend Võsule öelnud, et enne ma Tartust kuhugi ära ei lähe, kui pärast TRÜ füüsika lõpetamist mu esimesel töökohal kohustuslikud 3 aastat on täis. Täpselt päeva pealt tuli ta uuesti ja julgustas, et nõukogude füüsikale jääb veel mehi küll, aga siin on jumalariigis üks koht tühi. See oli minu jaoks taevane märguanne.

Lahkusin ülikoolist. Uueks leivateenimise kohaks sai Balti Raudtee Eesti Raudteekonna 8. Side- ja Signalisatsioonijaoskond. Kogu automaatika Vägeva jaamast Nõmmküla jaamani tuli koos teise mehega korras hoida (palk oli 20 rubla suurem kui füüsikalaboratooriumi inseneril, lisaks prii rongipilet ja tõeliselt soe talvine vormikasukas). „Leppisime kokku“, et pühapäeviti raudteel rikkeid ei tuleks ja ega ei tulnud ka. Rakkesse kolisin oktoobris, kolimisauto pakkus raudtee. Elukohaks koos ametliku sissekirjutusega sai Rakke kirik.

Ihupuhtuse eest sai hoolt kanda otse üle tee asuvas alevisaunas. Esmatutvus naabrimehega toimuski seal. Ta tahtis proovida, kuidas kirikumees ka leili kannatab? Ma ei mäleta, mitu korda ta väikese kapaga viskas, aga see ei mõjunud – siis viskas ta kerisele terve pesukausi täie, mille järel me mõlemad kiiresti alla hüppasime. Peagi teadis kogu alev uut raudtee- ja kirikumeest, aga mina tundsin neid palju vähem.

Kuna koguduse vanemaks kinnitamine eeldas ka usuasjade voliniku nõusolekut, siis see vormistus saabus alles 5.veebruaril 1978. Nüüd olin Rakke koguduse presbüteri kohusetäitja, kuna ma polnud veel ordineeritud.

Pühapäevastel jumalateenistustustel osales 10 kuni 20 inimest, lisaks meie ustavatele liikmetele ka luteri koguduse inimesi. Üldlaule saatis harmooniumiga õde Linda Luik, vend Ülo Lüsi puhus vahel pasunat, mitmed tunnistasid. Mõni kord, kui olin reisil, kuulati tänulikult ka „vend magnetofoni“.

Rakke palvelat nimetasin ma meie vendluses Oleviste järel teiseks kirikuks, sest mõlemal oli torn, tornikell, altar ja orel.

Mul säilis tihe kontakt Tartu Kolgata kogudusega, kuna ka ajaliku töö tõttu olid Tartu sõidud sagedased. Nii olid Tartu õed-vennad aastas mitu korda Rakkes külas. Kuid ka Tallinna Kalju noortekoor ja Oleviste aitasid. Tänini on meeles need kaks päeva, kui Tarmo ja Peeter Vardja Rakke oreli häälestust korrastasid. Mina olin siis tuuletallaja, Peeter vajutas klahve ja Tarmo tegutses puust vilede juures.

Vaimulikuks toeks oli mulle ka veidi varem Rakvere koguduse vanemaks valitud Tallinnast saabunud noor vend Peeter Roosimaa. Sel ajal andis R.Võsu mulle mitmeid saksakeelseid vaimulikke raamatuid ja soovitas aega hästi kasutada ning arendada seda keelt, mida mul jumalariigitöös veel väga vaja minevat.

13. augustil 1978 toimus Rakkes minu diakoniks ordineerimine ja koguduse vanema ametisse seadmine. Seda jumalateenistust juhatas vanempresbüteri kohusetäitja Rein Kiviloo, õnnistamispalves osales Evald Aer.

Mäletan, et rääkisin kord oma emale, et peaksin vist koguduseliikmeid manitsema. See oli nõuka ja defitsiidi aeg, aga armastussöömaja laud oli lookas. Mõtlesin, et kas tasub nii palju energiat toidulauale kulutada, kui on ka tähtsamaid ülesandeid. Kuid ema õpetas: „Poeg, ära võta liikmetelt enne üht tööd ära, kui sa pole uut asemele andnud.“

Talvel toimusid jumalateenistused tagaruumis. Esimese talve suurte külmade ajal peatusin vend Ülo Lüsi kaunis kodus alevi teises servas. Teisel suvel sai remonditud ülakorruse korteri ahi ja vahetatud aknad. Kirikupingid said mugavad seljatoed.

Rakke teisel sügisel suunati mind Moskva Piibli Kaugõppekursustele. Seal käisime koos Jüri Puusaagiga vaid kahel sessioonil, sest teda kutsus Toronto kogudus Kanadasse ja mina siirdusin Saksamaale Buckowi Teoloogilisse Seminari. Siiski sain ma Moskvast kätte suure osa sealseid õppematerjale, mis ma ka läbi töötasin. See aitas arendada mu vaimulikku vene keelt, mida olin ka juba aastaid Tartus volgasakslastele jumalateenistusi tõlkides harjutanud.

Minu Buckowi õpingute aastatel viisid jumalateenistusi läbi eelkõige Rakvere ja Tartu vennad. Koolivaheaegadel ja suvel olin jälle Rakkes oma koguduse keskel. Viimasel Saksamaa aastal kandis töö raskuskeset Illimar Ridaliste, kes tuli Rakkesse elama.

15. juulil 1983 vabastas vanempresbüter mind oma käskkirjaga nr. 138 Rakkest ja nimetas 1. augustist 1983 Viljandi koguduse vanemaks.

Rakke oli minu iseseisva vaimuliku töö esimene kogudus ja neid aastaid meenutan ma suure tänutundega.

Pildi allikas: Eesti Teadusportaal

Ermo Jürma
Tartu, 16. veebruar 2011

Koguduse ajalugu

RAKKE KOGUDUSE AJALUGU

1920-ndatel aastatel hakkasid Rakkes käima Tallinnast Sinise Risti jutlustajad-evangelistid. Kokku saadi eramajas, mida kasutas oma pidude pidamiseks ka Rakke Hariduse Selts.

Pühapäevastel vaimulikel koosolekutel käis koos palju rahvast nii Rakkest, kui ka ümberkaudsetest küladest. Ruum oli alati rahvast täis. Tegutses ka laste pühapäevakool. 

Hiljem, kahekümnendate aastate lõpul, läks töö üle Tartu Immaanueli Baptisti Usuühingu kätte ja Rakkesse moodustati Immaanueli osakond. Jutlusi käisid pidamas vennad Tartust. Esialgu omal Rakkes juhti ei olnud.

Esimesed usklikud olid Johannes ja Kristiine Šube, Eduard ja Hilda Merisalu, Johannes ja Anna Bäärt, Anna Jürgens, Helene Eensild jt.

Suurem ristimine toimus 1932.a Oljul Eduard Merisalu talu maadel jões. Ristiti 16 inimest. Ristimist viisid läbi Tartu Immaanueli vanem Karl Kaups ja Jaan Sõrra.

Koguduse kasvades tekkis vajadus oma palvela järele, kuna eramajas jäi ruum kitsaks. Palvela ehituse mõtte algatajaks oli Tartu Immaanueli Baptistide usuühingu kogudusevanem Karl Kaups. Kiriku projekti tegi noor arhitekt Artur Tiidemann (Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse liige).

Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning rohkelt kogudusi üle terve Eesti. Ehitusel olid abiks paljud kohalikud inimesed küll puidumaterjali hankimisel, küll tööd tehes. Rahalisi kulutusi aitasid kanda Tartu Baptistide Usuühing ning Usuühingute Liit. Kaks aastat pingsat tööd, palveid ja ohverdamisi ning kogudusel oli valmis oma maja, kuhu koguneda. Kõrvalruumide ja ülakorruse väljaehitamisega jätkati veel aastaid. 

Rakke palvela avamine toimus juulikuul 1934. Avamist viisid läbi Tartu Immaanueli Baptistide Usuühingu jutlustajad Karl Mühlberg ja Orest Saar. Sel ajal oli koguduses 50-60 liiget ning tegutses mängukoor, kus oli mängijaid 10-12. Mängukoori juhatas Johannes Martson (hilisema nimega Kaljusaar), kes hiljem lahkus kogudusest ning läks luteri koguduse orelimängijaks ja laulukoori juhatajaks.

Rakke osakond sai iseseisvaks koguduseks 25. oktoobril 1936. aastal. Liikmete arv oli siis 44. Esimeseks kogudusevanemaks valiti Alfred Nabi (hilisema nimega Alfred Randmaa), kes töötas Rakkes kogudusevanemana 1936. aastast kuni 1941. aastani. 1937. aastal asus ta õppima Eesti Baptistide Usuühingu seminaris Tallinnas. Kogudusevanema siirdumisel Tallinnasse õppima jäi ka pühapäevakooli töö ära. Noortetööd ei tehtud. Laulu- ja mängukoor lagunes. Kuulutajad vennad kohapeal olid koguduse vanem Eduard Merisalu ja Johannes Sulund (Šube), kes oli jutlustaja ning elas sõja ajal palvelas majahoidjana.

---

Rakkesse asutati luteri kogudus 1934.-35. aastal ja otsustati ehitada Rakkesse paekivist kirik. Ehitust lubas finantseerida Rakke lubjatehase omanik Karl Kaddak. Algas sõda, Kaddaku varandus natsionaliseeriti ja ta ise suri 1940. aastal. Nii jäigi Rakkesse kivikirik ehitamata.

Sõja ajal 1944.a põles Rakke alev. Tules hävisid koolimaja, seltsimaja, kus luteri kogudus oma jumalateenistusi pidas, ja veel palju hooneid. 1945. aastal tuli luteri kogudus oma teenistusi pidama baptistikoguduse palvelasse, kus need toimusid kuni iseseisva luteri koguduse likvideerimiseni liikmete omal soovil 1974.-75. aastal. Liikmed läksid üle osa Simuna, osa Koeru kogudusse. Lepinguga anti luteri kogudusele kuulunud vara (orel, altar, paar küünlajalga ja muud esemed) üle Rakke Baptisti Usuühingule.

---

1985.a. määrati koguduse vanema kohusetäitjaks Ravere Karmeli koguduse pastor Meelis Etti. See oli koguduses hea aeg. Usuelu elavnes, korraldati äratuskoosolekuid ning noortelaagreid Vaimastveres.

1980-ndate aastate lõpupoole oli Rakke Baptistikoguduse liikmete arv vähenenud 11-ni. Noori juurde ei tulnud ja liikmete keskmine vanus oli 77,7 aastat.

Rakke kogudust teenis Avispea koguduse pastor Enn Palmik üks kord kuus ja Rakvere vennad 1 kord kuus. Koosolekud olid iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval. Rahvast käis vähe. Noori polnud üldse. 

 

1990-ndate aastate alguses oli Rakkes uus evangeelse elu ärkamine. Kiriku majja tuli elama Airin Päärde – tugev noor kristlane Elva kogudusest. Kiriku juures hakkas käima palju noori, elavnes laste- ja noortetöö. Kogudust juhtis Avispea Vabakoguduse pastor Enn Palmik, lastetööd tegi tema abikaasa Riina Palmik. Koos käis 80-100 last. 1991. a. abiellus Airin Päärde Alland Parmaniga. 1992. aastal kinnitati Alland Parman, kes sel ajal õppis Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris, Rakke Koguduse pastori kohusetäitjaks. Alustati kirikuruumide remondiga, ehitati uus kõrvalhoone, töö tegemise lihtsustamiseks saadi Soome kirjastusest kingituseks sõiduauto. Koguduse töö elavnes. Lapsi oli nii palju, et tööd tehti kuues erinevas vanuserühmas, juhendajateks koguduse usule tulnud noored. A. Parman käis ka Sallas 1 kord kuus jumalateenistust pidamas.

---

1993. aastal registreeriti kogudus ettevõtteregistris ja kanti kirikuregistrisse nimetusega EEKB Liidu Rakke Kogudus. 2003. aastal võttis kogudus vastu uue koguduse põhikirja ja 2004. a aprillis kandis EV Siseministeerium Rakke Koguduse Eesti kirikute ja koguduste liitude registrisse.

---

1994. aasta septembris lahkus Alland Parman Kehra koguduse vanemaks ja koguduse tööd juhtis jälle Enn Palmik Avispealt. Jumalateenistused toimusid 2 korda kuus, piiblitunde viis läbi vend Ants Veemann Tamsalu kogudusest. Pühapäevakooli juhtisid Tiina Teppo ja Marika Harend, kes õppisid Kõrgema Usuteadusliku Seminari juures lastetööd. Tiina tegi laste pühapäevakooli tööd ka Salla koolis, kus hiljem jätkas Helja Traks.

Palju noori lahkus, kes kaugemale kooli, kes tööle. Kogudus elas jälle üle raskeid aegu.

1995.a. tuli aastaks koguduse tööd juhtima Kenno Leier ja noortejuhiks Aivi Rebase, kes õppisid Tartus Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris. Nende lahkumise järel tegid tööd oma koguduse liikmed, ülevaatajaks oli Enn Palmik Avispealt. Jumalateenistused toimusid igal pühapäeval. Rootsi sõpruskoguduse rahalise abiga pandi kirikusse sisse veevärk 

 

1998. aasta lõpul tuli koguduses jumalariigi tööd tegema Rando Selbak. Aasta hiljem valiti ta kogudusevanema kohusetäitjaks. 1999.a detsembris ordineeriti Kehra Misjonikooli lõpetanud Rando Selbak ja Helja Traks diakoniks ja diakonissiks.

Koguduse töö elavnes: toimusid regulaarsed jumalateenistused, piibli- ja palvetunnid. Tööle hakkas ka lauluansambel, kus repertuaaris olid põhiliselt Rando Selbaku omaloomingulised laulud. Ansambel käis esinemas teistes kogudustes Kohtla-Järvel, Rakveres, Pärnus, Koerus, Avispeal ja mujal. Igal nädalal toimus lastekirik ja noortetöö Rakkes ja Sallas Rando Selbaku ja Anita Niinemetsa juhtimisel. 2004.a. veebruaris korraldati Rakke Kultuurikeskuses üritus Jõululaps, mille raames said kõik Rakke valla lapsed ameerika laste poolt valmistatud kingipakid. Laste- ja noortetöö Rakkes lõppes 2006. aastal, kuna pärast ülikooli lõpetamist ja tööle asumist ei olnud Anital võimalik enam jätkata ja teisi lastetöö tegijaid ei leidunud. Lastekirik jätkas 2009.a sügisest Merike Õuna juhtimisel.

---

Rakke kogudus korraldas kokku kümme talvelaagrit. Talvelaagrite traditsiooni alustas 1993.a Alland Parman, jätkasid Kenno Leier ja Rando Selbak koos Anita Niinemetsaga. Viimane kümnes talvelaager oli aastal 2006. Laagris osalesid teismelised noored paljudest Eesti kogudustest. Aastatel 1993-2003 toimusid talvelaagrid Rakke kiriku hoones, 2004-2006 Salla koolimajas. Talvelaagrid olid heaks kristliku kasvamise kohaks, samuti leidsime sõpru teistest kogudustest.

Pildil talvelaager 2006.

---

Rakke Kogudusel on sõpruskogudus Põhja-Rootsis. Luleả Misjonikoguduse esindus käis esmakordselt Rakkes 1994. aastal. Kolm aastat hiljem tulid nad Rootsist kuue inimese ja oma töövahenditega ning värvisid kirikuhoone rootsipunaseks. Hiljem külastasid sõbrad meid 2001. ja 2010. aastal. 1999.a. sai neli Rakke noort koos sõpruskoguduse noortega osaleda skaudilaagris Lõuna-Rootsis. 1996., 2002. ja 2008. a. käisid koguduse esindused Rootsis sõpruskogudusel külas. Kõiki sõite Rootsi organiseeris Enn Palmik, tehes seda ka siis, kui ta juba Tõrvas töötas.

---

2003. a. 9. märtsil süttis elektrilühise tagajärjel Rakke kirikuhoone. Varemed lammutati samal suvel ja alustati uue kiriku planeerimisega. Projekti tegi Hindrek Kuldbek Tallinna Oleviste kogudusest. Kiriku taastamiseks moodustati mittetulundusühing Rakke Kirik, milles võrdsete osapooltena on Rakke Vallavalitsus, Rakke Kogudus ja Simuna luteri kogudus. Kiriku vundament ehitati riigi rahastuse toel 2007. aastal. 2009.a. algul annetati kiriku ehituseks puidumaterjali, metsatöödel osalesid talgute korras ka Rakke Koguduse liikmed. Kiriku ehituseks on kogutud annetusi ja korraldatud erinevaid projekte, sh heategevuslikke kontserte ja riiete müüki. Käesolevaks ajaks kogunenud rahast ei piisa ehitustööde jätkamiseks ning hetkel puudub aktiivne ja kompetentne inimene, kes sellega tegeleks.

Esimesel põlengujärgsel aastal toimus kogudusetöö valla kultuurikeskuses. Hiljem renditi korter Oru tänavas. Seal peetakse jumalateenistusi igal pühapäeval, palvetunde laupäeviti ja kaks korda kuus toimub Lastekirik.

---

Rakke Koguduse vanemad või nende kohusetäitjad:

Alfred Nabi (Randmaa) 1936 - 1941

Karl Tootsi 1939 - 1945

Eduard Merisalu 1940 - 1951

Evald Aer 1956 - 1978

Ermo Jürma 1978 - 1983

Illimar Ridaliste 1983 - 1985

Meelis Etti 1985 - 1987

Enn Palmik 1987 - vaheaegadega 1998. aastani

Alland Parman 1992 - 1994

Kenno Leier 1995 - 1996

Rando Selbak 1998 - 2006

___

käesoleva teksti koostas jaanuaris 2011 Helja, aitasid Tiina ja teised, lingid lisas Katrin,
talvelaagri pilt Anitalt
____________

Loe ka Ermo Jürma ja Peeter Roosimaa mälestusi Rakke kogudusest.