Aktuaalne teema
Rakke kogudus pühitses 26. mail oma uued koosolekuruumid. Kuidas selleni jõuti, rääkis Kuulutajale koguduse diakoniss ja juhatuse esimees TIINA TEPPO.
See oli 9. märtsil 2003, pühapäeva hommikul. Tuli sai alguse elektrikilbist. Majast jäid järele varisemisohtlikud varemed. Päästa õnnestus tornikell, mis nüüd on Puka kiriku tornis.
Võib-olla oli selles ka jumalikku sekkumist. Meil oli ehitajatega kokku lepitud, et nad hakkavad esmaspäeval maja soojustama. Lammutustöödel selgus, et omal ajal oli seinale pandud tõrvapapp ja püstpalgid olid täiesti pehkinud.
Te tahtsite ju uue kiriku teha?
Meid julgustas see, et põlengu päeval tuli tohutult palju inimesi kiriku juurde. Tundus, et kogu Rakke oli kokku tulnud. See maja oli neile väga tähendusrikas, kuigi nad ei olnud igapäevased kirikuskäijad.
Samal päeval hakati kiriku taastamiseks annetusi tegema. Tollane vallavanem oli ka väga abivalmis. Asutasime Rakke valla, Rakke koguduse ja Simuna luteri kogudusega mittetulundusühingu Rakke kirik ning tellisime arhitektilt kiriku eskiisprojekti. Ometi esialgsed plaanid ei teostunud.
Valla eestvedamisel ja toel saime riigi lisaeelarvest eraldise ja nii õnnestus ehitada 2007. aasta suvel uuele kirikule vundament. Ehitustööde jätkamiseks annetati kogudusele metsamaterjali, mistõttu käisime koos abilistega Läänemaal korduvalt metsas talgutel.
Miks te siiski loobusite kiriku taastamisest?
Lihtsalt ei olnud raha. Meil oli peaaegu kogu aeg umbes kümnendik sellest rahast, mida oleks vaja kiriku ehitamiseks. Arvasime, et see on sobiv omaosaluseks. Me kirjutasime projekte ja saime 2009. aastal PRIAlt juba nõusoleku, et saame majakarbi koos akende ja ustega valmis teha. Aga siis selgus, et kui me viie aastaga kasutusluba ei saa, tuleb kogu raha neile tagasi maksta. Raske südamega pidime loobuma. Võib-olla oli see vale otsus.
Koguduse töö seisma ei jäänud.
Vald lubas meil kasutada kultuurimaja. Probleem oli selles, et sinna tuli alati laulikud, pillid ja kogu inventar kaasa vedada. Mõneti nagu tülikas.
Siis saime kasutada ühte tühja korterit. Kui see ära erastati, saime vallalt ühetoalise üürikorteri, kus olime üle kümne aasta. Suuremad üritused pidasime kultuurimajas.
Vahepeal ehitas vald surnuaeda kabeli. Viimased aastad oleme jõulujumalateenistusi ja hingedepäeva kontserte seal pidanud. See on väga kena hoone, mahutab vabalt 50 inimest, väga hea akustikaga, aga koguduse püsivaks tegutsemiseks ei sobi.
Kuidas te poeruumide peale sattusite?
Meie tuba oli nii väike, et pidime kogu aeg mõtlema, et ise mahume ära, aga ei saa kedagi juurde kutsuda. Me ei tahtnud algul ostmiseks kasutada kiriku ehitamise raha.
Mingil hetkel leidsime, et meil on ju raha olemas, see kaotab pangas oma väärtust ja samas ei ole meil raha, et osta endale tegevusruume. Tundus, et midagi ei klapi. Valdade ühendamise järel tõdesime, et MTÜ Rakke kirik enam ei toimi. Selle lõpetamisel kanti ehituseks annetatud ja kasutamata jäänud raha taas koguduse arvele.
Veebruaris helistas mulle ootamatult selle kaupluse omanik. Ruumid sobisid ja olid piisavalt heas korras, ainult kööginurk oli vaja sisse ehitada. Need ruumid on juba algselt toidupoeks projekteeritud kahe kolmetoalise korteri arvelt. Ühe toa all on tühi keldriruum, mis ei ole ülejäänud keldriga ühendatud. Võib-olla saab sellest toreda noorteruumi või midagi muud.
Kas noortekoosolekud naabreid segama ei hakka?
Tavateenistused ei sega. Esimese noortekaga ehmatasime mõned ära küll. Avajumalateenistuse kohta tuli kahesugust infot. Rääkisime juba maja juhatusega. Suurem ruum tekitab teistsuguse kõlaefekti kui oli ühetoalises korteris. Eks on vaja kohaldumist ja ka majarahval harjumist.
Te kolisite hobusega. See on väga romantiline.
Ühel koguduseliikmel on hobune. Osa koguduserahvast käis ka valimistel hobusega, hobune teeb igal aastal lastele vastlasõitu. Hästi tore ja teeniv hobune.
Kas koguduse töö laieneb?
Praegu käime koos kaks korda nädalas, pühapäeval ja kolmapäeval ning korra kuus on toimunud noortekas ja lastekirik. Tahaks hakata nädala sees tegema teemaõhtuid, kuhu võiks kutsuda mõne lektori kõnelema ja saaks ettevõtmise alevis välja kuulutada. Meie soov on jõuda võimalikult paljude Rakke kandi inimesteni.
Mis saab kiriku vundamendist?
Ei tea. Annetatud puitmaterjali müüsime Nuutsaku õppe- ja puhkekeskuse arenduseks. Võib-olla leiame rahapaja ja avaneb võimalus kirikut edasi ehitada. Müüksime praegused ruumid jälle maha ja paneksime raha kiriku ehitamisse.
Täname!
_______________________________________________________
Intervjuu ilmus kristlikus lehes Kuulutaja nr 356 juunis 2019 (lk 5).
Rakke Koguduse blogis avaldatud Kuulutaja toimetaja pastor Üllas Linderi loal.
