Koguduse ajalugu

RAKKE KOGUDUSE AJALUGU

1920-ndatel aastatel hakkasid Rakkes käima Tallinnast Sinise Risti jutlustajad-evangelistid. Kokku saadi eramajas, mida kasutas oma pidude pidamiseks ka Rakke Hariduse Selts.

Pühapäevastel vaimulikel koosolekutel käis koos palju rahvast nii Rakkest, kui ka ümberkaudsetest küladest. Ruum oli alati rahvast täis. Tegutses ka laste pühapäevakool. 

Hiljem, kahekümnendate aastate lõpul, läks töö üle Tartu Immaanueli Baptisti Usuühingu kätte ja Rakkesse moodustati Immaanueli osakond. Jutlusi käisid pidamas vennad Tartust. Esialgu omal Rakkes juhti ei olnud.

Esimesed usklikud olid Johannes ja Kristiine Šube, Eduard ja Hilda Merisalu, Johannes ja Anna Bäärt, Anna Jürgens, Helene Eensild jt.

Suurem ristimine toimus 1932.a Oljul Eduard Merisalu talu maadel jões. Ristiti 16 inimest. Ristimist viisid läbi Tartu Immaanueli vanem Karl Kaups ja Jaan Sõrra.

Koguduse kasvades tekkis vajadus oma palvela järele, kuna eramajas jäi ruum kitsaks. Palvela ehituse mõtte algatajaks oli Tartu Immaanueli Baptistide usuühingu kogudusevanem Karl Kaups. Kiriku projekti tegi noor arhitekt Artur Tiidemann (Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse liige).

Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning rohkelt kogudusi üle terve Eesti. Ehitusel olid abiks paljud kohalikud inimesed küll puidumaterjali hankimisel, küll tööd tehes. Rahalisi kulutusi aitasid kanda Tartu Baptistide Usuühing ning Usuühingute Liit. Kaks aastat pingsat tööd, palveid ja ohverdamisi ning kogudusel oli valmis oma maja, kuhu koguneda. Kõrvalruumide ja ülakorruse väljaehitamisega jätkati veel aastaid. 

Rakke palvela avamine toimus juulikuul 1934. Avamist viisid läbi Tartu Immaanueli Baptistide Usuühingu jutlustajad Karl Mühlberg ja Orest Saar. Sel ajal oli koguduses 50-60 liiget ning tegutses mängukoor, kus oli mängijaid 10-12. Mängukoori juhatas Johannes Martson (hilisema nimega Kaljusaar), kes hiljem lahkus kogudusest ning läks luteri koguduse orelimängijaks ja laulukoori juhatajaks.

Rakke osakond sai iseseisvaks koguduseks 25. oktoobril 1936. aastal. Liikmete arv oli siis 44. Esimeseks kogudusevanemaks valiti Alfred Nabi (hilisema nimega Alfred Randmaa), kes töötas Rakkes kogudusevanemana 1936. aastast kuni 1941. aastani. 1937. aastal asus ta õppima Eesti Baptistide Usuühingu seminaris Tallinnas. Kogudusevanema siirdumisel Tallinnasse õppima jäi ka pühapäevakooli töö ära. Noortetööd ei tehtud. Laulu- ja mängukoor lagunes. Kuulutajad vennad kohapeal olid koguduse vanem Eduard Merisalu ja Johannes Sulund (Šube), kes oli jutlustaja ning elas sõja ajal palvelas majahoidjana.

---

Rakkesse asutati luteri kogudus 1934.-35. aastal ja otsustati ehitada Rakkesse paekivist kirik. Ehitust lubas finantseerida Rakke lubjatehase omanik Karl Kaddak. Algas sõda, Kaddaku varandus natsionaliseeriti ja ta ise suri 1940. aastal. Nii jäigi Rakkesse kivikirik ehitamata.

Sõja ajal 1944.a põles Rakke alev. Tules hävisid koolimaja, seltsimaja, kus luteri kogudus oma jumalateenistusi pidas, ja veel palju hooneid. 1945. aastal tuli luteri kogudus oma teenistusi pidama baptistikoguduse palvelasse, kus need toimusid kuni iseseisva luteri koguduse likvideerimiseni liikmete omal soovil 1974.-75. aastal. Liikmed läksid üle osa Simuna, osa Koeru kogudusse. Lepinguga anti luteri kogudusele kuulunud vara (orel, altar, paar küünlajalga ja muud esemed) üle Rakke Baptisti Usuühingule.

---

1985.a. määrati koguduse vanema kohusetäitjaks Ravere Karmeli koguduse pastor Meelis Etti. See oli koguduses hea aeg. Usuelu elavnes, korraldati äratuskoosolekuid ning noortelaagreid Vaimastveres.

1980-ndate aastate lõpupoole oli Rakke Baptistikoguduse liikmete arv vähenenud 11-ni. Noori juurde ei tulnud ja liikmete keskmine vanus oli 77,7 aastat.

Rakke kogudust teenis Avispea koguduse pastor Enn Palmik üks kord kuus ja Rakvere vennad 1 kord kuus. Koosolekud olid iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval. Rahvast käis vähe. Noori polnud üldse. 

 

1990-ndate aastate alguses oli Rakkes uus evangeelse elu ärkamine. Kiriku majja tuli elama Airin Päärde – tugev noor kristlane Elva kogudusest. Kiriku juures hakkas käima palju noori, elavnes laste- ja noortetöö. Kogudust juhtis Avispea Vabakoguduse pastor Enn Palmik, lastetööd tegi tema abikaasa Riina Palmik. Koos käis 80-100 last. 1991. a. abiellus Airin Päärde Alland Parmaniga. 1992. aastal kinnitati Alland Parman, kes sel ajal õppis Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris, Rakke Koguduse pastori kohusetäitjaks. Alustati kirikuruumide remondiga, ehitati uus kõrvalhoone, töö tegemise lihtsustamiseks saadi Soome kirjastusest kingituseks sõiduauto. Koguduse töö elavnes. Lapsi oli nii palju, et tööd tehti kuues erinevas vanuserühmas, juhendajateks koguduse usule tulnud noored. A. Parman käis ka Sallas 1 kord kuus jumalateenistust pidamas.

---

1993. aastal registreeriti kogudus ettevõtteregistris ja kanti kirikuregistrisse nimetusega EEKB Liidu Rakke Kogudus. 2003. aastal võttis kogudus vastu uue koguduse põhikirja ja 2004. a aprillis kandis EV Siseministeerium Rakke Koguduse Eesti kirikute ja koguduste liitude registrisse.

---

1994. aasta septembris lahkus Alland Parman Kehra koguduse vanemaks ja koguduse tööd juhtis jälle Enn Palmik Avispealt. Jumalateenistused toimusid 2 korda kuus, piiblitunde viis läbi vend Ants Veemann Tamsalu kogudusest. Pühapäevakooli juhtisid Tiina Teppo ja Marika Harend, kes õppisid Kõrgema Usuteadusliku Seminari juures lastetööd. Tiina tegi laste pühapäevakooli tööd ka Salla koolis, kus hiljem jätkas Helja Traks.

Palju noori lahkus, kes kaugemale kooli, kes tööle. Kogudus elas jälle üle raskeid aegu.

1995.a. tuli aastaks koguduse tööd juhtima Kenno Leier ja noortejuhiks Aivi Rebase, kes õppisid Tartus Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris. Nende lahkumise järel tegid tööd oma koguduse liikmed, ülevaatajaks oli Enn Palmik Avispealt. Jumalateenistused toimusid igal pühapäeval. Rootsi sõpruskoguduse rahalise abiga pandi kirikusse sisse veevärk 

 

1998. aasta lõpul tuli koguduses jumalariigi tööd tegema Rando Selbak. Aasta hiljem valiti ta kogudusevanema kohusetäitjaks. 1999.a detsembris ordineeriti Kehra Misjonikooli lõpetanud Rando Selbak ja Helja Traks diakoniks ja diakonissiks.

Koguduse töö elavnes: toimusid regulaarsed jumalateenistused, piibli- ja palvetunnid. Tööle hakkas ka lauluansambel, kus repertuaaris olid põhiliselt Rando Selbaku omaloomingulised laulud. Ansambel käis esinemas teistes kogudustes Kohtla-Järvel, Rakveres, Pärnus, Koerus, Avispeal ja mujal. Igal nädalal toimus lastekirik ja noortetöö Rakkes ja Sallas Rando Selbaku ja Anita Niinemetsa juhtimisel. 2004.a. veebruaris korraldati Rakke Kultuurikeskuses üritus Jõululaps, mille raames said kõik Rakke valla lapsed ameerika laste poolt valmistatud kingipakid. Laste- ja noortetöö Rakkes lõppes 2006. aastal, kuna pärast ülikooli lõpetamist ja tööle asumist ei olnud Anital võimalik enam jätkata ja teisi lastetöö tegijaid ei leidunud. Lastekirik jätkas 2009.a sügisest Merike Õuna juhtimisel.

---

Rakke kogudus korraldas kokku kümme talvelaagrit. Talvelaagrite traditsiooni alustas 1993.a Alland Parman, jätkasid Kenno Leier ja Rando Selbak koos Anita Niinemetsaga. Viimane kümnes talvelaager oli aastal 2006. Laagris osalesid teismelised noored paljudest Eesti kogudustest. Aastatel 1993-2003 toimusid talvelaagrid Rakke kiriku hoones, 2004-2006 Salla koolimajas. Talvelaagrid olid heaks kristliku kasvamise kohaks, samuti leidsime sõpru teistest kogudustest.

Pildil talvelaager 2006.

---

Rakke Kogudusel on sõpruskogudus Põhja-Rootsis. Luleả Misjonikoguduse esindus käis esmakordselt Rakkes 1994. aastal. Kolm aastat hiljem tulid nad Rootsist kuue inimese ja oma töövahenditega ning värvisid kirikuhoone rootsipunaseks. Hiljem külastasid sõbrad meid 2001. ja 2010. aastal. 1999.a. sai neli Rakke noort koos sõpruskoguduse noortega osaleda skaudilaagris Lõuna-Rootsis. 1996., 2002. ja 2008. a. käisid koguduse esindused Rootsis sõpruskogudusel külas. Kõiki sõite Rootsi organiseeris Enn Palmik, tehes seda ka siis, kui ta juba Tõrvas töötas.

---

2003. a. 9. märtsil süttis elektrilühise tagajärjel Rakke kirikuhoone. Varemed lammutati samal suvel ja alustati uue kiriku planeerimisega. Projekti tegi Hindrek Kuldbek Tallinna Oleviste kogudusest. Kiriku taastamiseks moodustati mittetulundusühing Rakke Kirik, milles võrdsete osapooltena on Rakke Vallavalitsus, Rakke Kogudus ja Simuna luteri kogudus. Kiriku vundament ehitati riigi rahastuse toel 2007. aastal. 2009.a. algul annetati kiriku ehituseks puidumaterjali, metsatöödel osalesid talgute korras ka Rakke Koguduse liikmed. Kiriku ehituseks on kogutud annetusi ja korraldatud erinevaid projekte, sh heategevuslikke kontserte ja riiete müüki. Käesolevaks ajaks kogunenud rahast ei piisa ehitustööde jätkamiseks ning hetkel puudub aktiivne ja kompetentne inimene, kes sellega tegeleks.

Esimesel põlengujärgsel aastal toimus kogudusetöö valla kultuurikeskuses. Hiljem renditi korter Oru tänavas. Seal peetakse jumalateenistusi igal pühapäeval, palvetunde laupäeviti ja kaks korda kuus toimub Lastekirik.

---

Rakke Koguduse vanemad või nende kohusetäitjad:

Alfred Nabi (Randmaa) 1936 - 1941

Karl Tootsi 1939 - 1945

Eduard Merisalu 1940 - 1951

Evald Aer 1956 - 1978

Ermo Jürma 1978 - 1983

Illimar Ridaliste 1983 - 1985

Meelis Etti 1985 - 1987

Enn Palmik 1987 - vaheaegadega 1998. aastani

Alland Parman 1992 - 1994

Kenno Leier 1995 - 1996

Rando Selbak 1998 - 2006

___

käesoleva teksti koostas jaanuaris 2011 Helja, aitasid Tiina ja teised, lingid lisas Katrin,
talvelaagri pilt Anitalt
____________

Loe ka Ermo Jürma ja Peeter Roosimaa mälestusi Rakke kogudusest.