Argipäevahommikune jutlus

Suur kuntsnik

Tegin korraks silmad lahti, kell näitas 09.01 Hea uni oli, et tahaks edasi magada, kuna olin töö juures mitu ülevahetust teinud. Kuid järsku hakkasid huvitavad mõtted tulema. Tähelepanuväärne oli see, et üleväsinud ja unise inimese kohta olid need ülimalt proosalised kuid samas väga sügavamõttelised pildid, mis hakkasid kombineeruma. Seepärast otsustasin need kohe kirja panna:

Me oleme Looja lapsed! Tema, Suur Kuntsnik, on avanud mõõtmatutes universumi koridorides oma galerii. Milline kunstikriitik suudaks arvustada seda supernoovade ja komeetidena üles paisatud värvide kokteili, mis lõpptulemina moodustavad valgusaastates mõõdetavaid kaootiliselt voolavaid ja vormituid galaktikaid... Need aga omakorda sisaldavad selgevormiliste planeetide korrapäraseid tähesüsteeme. Selle taiese nimi on „KOSMOS“, millelt vaatab vastu täiuslik harmoonia.

Ja siin, kus oled hetkel sina, selle päeval helesinise ja öösel kuldniidist tikanditega, sametmusta tähistaeva võlvide all, mille vestibüüli kaunistab vikerkaar - siin, suurtest kanjonitest, fjordidest ja hiidsekvoiadest moodustuvates sammassaalides, kus võime imetleda öist värvimuusikat, mis saab alguse väikestest jaanimardikatest ja kulmineerub virmaliste vaatemänguga lõputus taevalaotuses - siin asub Tema kunstiakadeemia.

Meie oleme selle Suure Meistri õpilased. Aeg ja ruum, milles elame, moodustavad lõuendi. Värvide valik on iga päev meie ümber. Iga sinu mõte, sõna ja tegu annab oma varjundi. Kõik need asjad, mida sa oma ellu tood, lisavad sinna värvi.

Sa ütled võibolla: „Oh, minu elus on ainult üks värv ja see on must...“
Väga hea, läheme tagasi selle kuulsa taiese juurde, mille nimi on „kosmos“ ja vaata, millist baasvärvi kasutas Jumal siin... Ka kõige kirkamad taevatähed jäävad märkamatuks päikeseliste eredate päevade valgel. Et neid imekauneid tähti näha, peab valgus mõneks ajaks taanduma. Selleks lõi Jumal päeva ja öö.

Ära unusta, et aeg ja ruum on meile lõuendiks. Iga päev ja öö loovad meile võimalusi...
Ps 19:3 „Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.“

Lõpetuseks küsisin Meistrilt: „Aga millist rolli edendad Sina minu loomingus?“
Sain sellele üllatava vastuse: „Oleksin meelsasti sulle kolme jalaga molbertiks, mis toetab sinu elupildi valmimist. Siis sa tead, et mina olen kogu aeg selle pildi taga... Võid julgelt asetada oma elu minu peale, kartmata et see ümber kukuks, või viltu vajuks.
On hea õppida Suure Meistri käe all.

Ps 8:4-7 „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud,
siis mis on inimene,et sa temale mõtled,
ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed?
Sa tegid ta pisut alamaks Jumalast ja ehtisid teda au ja austusega.
Sa seadsid ta valitsema oma kätetööd;
kõik sa panid tema jalge alla...“

Rando 30. juuni 2011
(kogudusega jagatud pühapäeval 10. juulil 2011)

Usk Lootus Armastus #5

Usk. Lootus. Armastus.
Tänu. Palve. Vabadus.
And. Tõde. Andestus.
Loodus. Looja. Halastus.

Usk Sul avab ukse, võtab võtmed käest.
Lootus näitab uusi uksi Vaimu väes.
Armastusest sünnib õigeid valikuid.
Tänu Jumalale saadab vastuseid.

Palvemeeles öeldu annab vabaduse
võtta vastu annid, kehastada Tõde.
Andestus on ülim kink Su kallitele.
Halastus end heidab alanduse üle.

Loodus kiidab Loojat üle ilmamaa.
Usus antud tänu palveid asendab.

Katrin, 17. juunil 2011
___
pilt kiriku krundilt aastast 2007

Laululuuletus #4

Sinugi lood on Sinu sees ja piiluvad vahel välja.
Kuigi kannad neid eneses, saad nendega vahel nalja.

Sinu laulud on Sinu sees ja murravad vahel välja.
Räägivad Sinust enesest ja teevad Su kulul nalja.

Sinu elu on Sinu ees. Alati ei tule välja.
Hoolimata Su teenetest Sinustki teeb keegi nalja.

Sinu hetked on Sinu sees. Keegi ei võta neid välja.
Parimates Su hetkedes ikka on killuke nalja.

Sinu naljad on Sinu sees. Kuidas küll saada nad välja?
Sügavamalgi südames juurdunud kurbuse viljad...

Sinu kurbus on Sinu ees. Kes küll siit lasi ta välja?
Tühjusetunne südames igatseb killukest nalja.

Sinu viljad on Sinu sees. Lase nad ometi välja!
Oma laule Sa imetle kurbuses, tänus ja naljas!

Katrin, 17. juunil 2011

Tervitused

Valdekult palju tervitusi, et kogudus kasvaks ja Püha Vaimu tuli põleks teis iga päev.

Uusaastaluuletus #3

Looja,
palun Sind.
Anna meile silmad,
et näha
oma südame
sügavustesse.
Looja,
palun Sind.
Aita meid
loobuda
süüdistustest
teiste vastu,
eneste vastu,
Sinu vastu.
Looja,
palun Sind.
Sel aastal
ja igavesti.

Katrin, 3. jaanuaril 2010
___
pilt Avispea Vabakoguduse galeriist märtsis 2010 Rakke koguduses 
(pilt avaldatud galerii omaniku ja koguduse liikmete nõusolekul)

Jõululuuletus #2

ELU LÕHN

Rando Selbak 
24. detsember 2010

Elu juurde käib elu lõhn...
Beebi juures on beebi lõhn,
vannitamisel tuleb seebi lõhn

Meie igapäevase leiva juurde käib
'palehigi' lõhn...

Talvel on karge külma ilma lõhn
Jõulude ajal on jõulu lõhn
- lõhnaküünla lõhn,
piparkoogi, verivorsti ja kuusepuu lõhn

Kingituste juures on armastuse lõhn,
memme kootud sokkide ja labakute lõhn...

Armastus ise on kui kevad,
mil kõik puud ja põõsad ja lilled lähevad õide
- igal õiel on oma lõhn

Nii nagu kogu loodu vajab kevadet, et ellu jääda,
nõnda me vajame neid, kelle elu on täis armastust,
hoolivust, sallivust, lootust, usku...
neid, kelle elu on hea lõhn maailmale.

Kui elu ei ole, on leina lõhn.
Leina lõhn on teistmoodi -
See on elutu, sellel ei ole aroomi

Ära kaota usku elusse,
loodusesse, loojasse, imedesse
- ja uue kevade tulemisse.

Ära kaota usku,
ära üldse kaota usku -

Siis on elul lõhn

Jõululuuletus #1

Aeg muutub aastatega

Rando Selbak
24. detsember 2009

Aeg muutub aastatega, hajub päevadega ja kaob hetkega
Ma ei ole enam see, kes olin varem
ma ei näe enam elu nii, kui varem
Aga ehk ei peagi nägema elu nii nagu varem
ehk ei peagi tajuma aega nii kui varem
ehk ei peagi jääma selleks kes olin varem,
vaid nägema uut, tajuma uut ja olema uus
uues nägemises, uues ajas ja uues olemises
ja nii ajast-aega.
Ajastu milles viibin dikteerib mulle elutempo
aga kui ma ei suuda ajaga sammu pidada, jään ajale jalgu.
Mina aga komistan ja kukun, sest tahan olla uues ajastus.
Aeg ahistab inimese nii kaua kuni muutume aja orjaks.
Aeg peremehetseb, sest ta oli enne inimest
aga inimene sündis temast kes on aegade algusest.
Nii ma tihkan Tema juurde, kelle nimi on 'mina olen' - igavik
Mina ka 'olen' - igaviku poeg
Aeg aga on igaviku lemmikloom