Minu sidemed Rakke kogudusega said alguse 1970.-datel aastatel. Külastasin seda kogudust mitmeid kordi meie vendluse vanempresbüteri Robert Võsu ülesandel. Tollane Rakke koguduse vanem Evald Aer, kes sõitis kohale Tapalt, vajas kogudusetöös oma vanuse ja terviseprobleemide tõttu abi.
1975. aasta sügisel tegi Rakke kogudus R.Võsu soovitusel mulle ettepaneku tulla Rakkesse koguduse vanemaks. Otsuse langetamine ei olnud sugugi kerge. Jah, kuigi päris erialast tööd ma poleks Rakkes saanud, siis mingi töökoha oleks raudteel ikkagi leidnud. Ka meedikust abikaasa ei oleks päris ilma tööta jäänud. Kõige raskemaks osutus aga elupaiga küsimus. Koguduse hoone, torniga väikese puukiriku, teisel korrusel oli ootamas väike korter. Kuid trepp sinna oli äärmiselt järsk. Parasjagu olid meil kasvamas kolmeaastane poeg ja pooleaastane tütar. Kui kumbki neist peaks trepist alla veerema … – see oli hirmutav!
Pärast sisemisi võitlusi ja Jumalat usaldades teatasime vanempresbüterile, et oleme valmis Rakkesse minema. Kogudusele teatamiseks oli veel aega. Siis aga tulid mulle Tallinnasse külla Rakvere koguduse saadikud ja palusid mind tulla hoopis Rakvere Karmeli koguduse vanemaks. Minu eitava vastuse peale, et olin lubanud minna Rakkesse, pöördusid saadikud R.Võsu poole. Pärast asjaolude kaalumist andis Võsu neile loa, et ma olen vaba ja võin minna Rakverre, kui selleks valmis olen. Ja nii läkski.
Kuid ega sellega Rakke kogudusega sidemed ei katkenund. Rakveres töötades külastasin Rakket üsna tihti. Abiks olid Oskar Etti ja Ants Paurson, vahel ka teisi. Vahepeal oli E.Aer asunud elama Rakke lähedale maale. Samuti oli ta tervis niivõrd halvenenud, et jumalakotta ta enam minna ei suutnud.
Aastatel, kui Rakkes töötas Ermo Jürma, jäid minu külastused harvaks. E.Jürma siirdumise järel koguduse tööle Viljandis, tihenesid minu sidemed Rakkega taas. Seda ka ajal, kui Illimar Ridaliste lühikest aega kogudust teenis. Selles töös kujunes suureks abiks hilisem Rakvere koguduse vanem Meelis Etti. 1985. aastal määrati M.Etti Rakke koguduse vanema kohusetäitjaks.
Veel tahaksin esile tuua ühe olulise momendi. Lisaks oma koguduse liikmetele osales koguduse jumalateenistustel ka luterlasi. Pärast sõda 1945. aastal hakkas sealne luteri kogudus pidama oma teenistusi baptistikoguduse palvelas. See kestis kuni iseseisva luteri koguduse likvideerimiseni liikmete omal soovil 1974.-75. aastal. Osa liikmeid läksid üle Simuna, osa Koeru kogudusse. Kuid osa jäid ka kohapeale. Sellega seoses tõusis üles küsimus, kas nad tohiksid osaleda Rakke koguduse pühal õhtusöömaajal. Pärast olukorra igakülgset kaalumist otsustas Rakke koguduse üldkogu üksmeelselt, et luteri koguduse liikmed, kelle osas on täidetud 1Kr 11,27-29 öeldud tingimused, võivad osaleda koguduse pühal õhtusöömaajal. Kahjuks ei ole mul märkmeid, millal see täpselt toimus.
 |
| Pildi allikas: Eesti Kirik |
Tartus, oktoobris 2015
No comments:
Post a Comment